ÜRO, 16. oktoober (IPS) – 47-liikmeline Inimõiguste Nõukogu (HRC) kiitis reedel heaks resolutsiooni, millega kinnitati Iisraeli ja Palestiina sõjakuritegude rühmituse Hamas vastu esitatud süüdistused sõjakuritegudes, nagu on öeldud neljaliikmelise rahvusvahelise faktiaruandes. leidmismissioon, mida juhib kohtunik Richard Goldstone.
USA heitis ootuspäraselt kaitsekäe ümber Iisraeli ja hääletas resolutsiooni vastu koos mõne Euroopa Liidu (EL) liikmega: Ungari, Itaalia, Hollandi ja Slovakkia ning Ukrainaga.
"Hääletus oli etteaimatav," ütles Aasia diplomaat IPS-ile, viidates, et kuigi lääneriigid hääletasid resolutsiooni vastu või jäid erapooletuks, hääletas enamik arenguriike poolt.
Poolt hääletas 25, vastu kuus, erapooletuks jäi 11 ja mitteilmumist viis.
Genfis asuv nõukogu mitte ainult ei kiitnud heaks Goldstone'i raporti soovitusi, vaid mõistis teravalt hukka Iisraeli poliitika okupeeritud aladel, sealhulgas poliitika, mis piirab palestiinlaste juurdepääsu nende kinnistutele ja pühapaikadele, eriti okupeeritud Jeruusalemmas.
Phyllis Bennis, Washingtonis asuva Poliitikauuringute Instituudi uue internatsionalismi projekti direktor ütles IPS-ile, et USA hääletus – ja selle ilmselge surve valitsustele, kes sõltuvad USA poliitilisest, rahalisest või sõjalisest toetusest – „näitab, kui ebastabiilne on USA hääletus. President Barack Obama on selles küsimuses.
"USA positsioonis valitseb taas selge topeltstandard selle vahel, et suursaadik Susan Rice tunnistas Darfuri ja Sudaani puhul sõjakuritegude eest vastutamise ülimuslikkust, olenemata võimalikust mõjust tulevastele rahuläbirääkimistele, kuid lükkab vastutuse tagasi. Iisraeli tegevuse puhul Gazas," ütles ta.
Ta ütles, et USA administratsioon väidab, et rajab oma välispoliitika pühendumisele rahvusvahelisele koostööle ja õigusriigi põhimõtetele.
On kahetsusväärne, et Gazas süütute tsiviilelanike vastu suunatud sõjakuritegude küsimuses jätkavad USA oma pikaajalist Iisraeli erandlikkust, ütles Bennis, raamatu "Palestiina-Iisraeli konflikti mõistmine: aabits" autor.
"Kui Washington ei soovi Iisraeli oma rikkumiste eest vastutusele võtta, on USA uue positsiooni potentsiaal maailmas – selline, kus USA-d austatakse, mitte ei pandaks pahaks, tervitatakse kui partnerit, mitte kardetakse – võimatu," ütles ta. lisatud.
Abraham Foxman, laimamisvastase liiga riiklik direktor, kes toetab tugevalt Iisraeli, ütles, et tema organisatsioon on "nördinud, kuid kaugeltki üllatunud" nõukogu Goldstone'i raporti heakskiitmisest.
Kirjeldades resolutsiooni ühekülgseks, ütles Foxman, et hääletus tõestab vaid nõukogu "vankumatut ja erapoolikust keskendumist kõigile Iisraeliga seotud asjadele".
"Avaldame sügavat tunnustust USA-le ja veel viiele riigile, kes näitasid oma pühendumust õigluse ja moraalse vastutuse põhimõtetele, hääletades selle resolutsiooni vastu," lisas ta.
Valdav enamus nõukogus koos Venemaaga toetas resolutsiooni: Argentina, Bahrein, Bangladesh, Boliivia, Brasiilia, Tšiili, Hiina, Kuuba, Djibouti, Egiptus, Ghana, India, Indoneesia, Jordaania, Mauritius, Nicaragua, Nigeeria, Pakistan, Filipiinid, Katar, Venemaa, Saudi Araabia, Senegal, Lõuna-Aafrika ja Sambia.
Erapooletuid olid Belgia, Bosnia Hertsegoviina, Burkina Faso, Kamerun, Gabon, Jaapan, Mehhiko, Norra, Korea Vabariik, Sloveenia, Uruguay.
Viis riiki, kes hääletusel vahele jäid, olid Angola, Prantsusmaa, Kõrgõzstan, Madagaskar ja Suurbritannia.
Massachusettsi ülikooli kantslerprofessor (emeriit) Naseer Aruri ütles IPS-ile, et oodata on, kuidas Iisrael ja Obama administratsioon Goldstone'i raporti vastuvõtmisele reageerivad.
"Viimane tegevus seab iisraellased välismaale reisides vahistamise ja kriminaalvastutusele võtmise ette universaalse jurisdiktsiooni põhimõtte alusel," märkis ta.
Ta ütles, et Goldstone'i raport soovitab nii Iisraelil kui Hamasil oma süüdistatavad kohtu ette tuua.
"Kui nad seda ei tee, võidakse neid oodata Rahvusvahelises Kriminaalkohtus (ICC) ja see võib tähendada suurt diplomaatilist lüüasaamist Obama administratsioonile," ütles Aruri.
"Kui Obama kasutab Julgeolekunõukogus rohkem vetoõigusi, et kaitsta Iisraeli rahvusvahelise kontrolli eest, seaks ta oma riigi moraalsesse ohtu," kuulutas ta.
Bennis Poliitikauuringute Instituudist ütles, et Washington peab arvestama ka oma kaasosaluse ja võimaliku vastutusega sõjakuritegudes operatsiooni Cast Lead ajal, mis kannab koodnimetust Iisraeli 22-päevaste sõjaliste rünnakute jaoks eelmise aasta detsembris.
Ta lisas, et USA relvaekspordi kontrolliseaduse rikkumisi, mis piiravad kitsalt Iisraeli USA-st tarnitud relvade ja sõjavarustuse kasutamist, tuleb põhjalikult uurida ja rikkujad vastutusele võtta.
"Goldstone'i raporti olulisus üldiselt ei seisne selles, et see paljastas sõjakuriteod, mida varem polnud teada; olulisus seisneb kindlasti hinnangu terviklikkuses, kuid ennekõike soovituste laiuses," ütles Bennis.
Ta ütles, et on peaaegu pretsedenditu, et ÜRO inimõiguste aruanne liigub nii laialt, et määratleda rahvusvahelisest õigusest tulenevad kohustused ja vastutus – mitte ainult väidetavate kurjategijate, vaid ka praktiliselt kõigi asjakohaste ÜRO agentuuride ja ka üksikute valitsuste jaoks.
Eelkõige oli see nii universaalsele jurisdiktsioonile tuginedes ja eriti ülemaailmse kodanikuühiskonna kohustuste ja soovituste määratlemisel.
Ta ütles, et raporti varasema tagasivõtmise tagasivõtmine inimõiguste nõukogus kajastab selle probleemi olulisust mitte ainult okupeeritud territooriumi palestiinlaste, Iisraeli ja diasporaa seas, vaid ka rahvusvahelises kodanikuühiskonnas.
"See oli see surve, mis sundis Palestiina omavalitsust raporti vale tagasilükkamise tagasi pöörama," lisas Bennis.
Aruri ütles, et Palestiina omavalitsuse Mahmoud Abbasi valitsus, kelle ametiaeg ammu lõppes, on allunud Iisraeli ja USA survele lükata Goldstone'i raporti arutelu järgmise aasta märtsini.
Peaaegu kaks nädalat hiljem alistus Abbas aga teistsugusele survele, mida seekord avaldasid palestiinlased, araablased ja mitmed ÜRO inimõiguste nõukogu liikmed.
Laial koalitsioonil õnnestus Abbasi varasemast positsioonist loobuda.
Kahtlemata ei suutnud Abbas – keda Palestiina ringkondades laialdaselt hukka mõisteti, sealhulgas süüdistati riigireetmises – survele, eriti sellele, mis hõlmas usutavaid üleskutseid tagasi astuda, lisas Aruri.
Amnesty International ütles reedel tehtud avalduses, et resolutsioonis soovitatakse ÜRO Peaassambleel, järgmisel organil, mis saab Goldstone'i raportit arutada, seda oma praegusel istungil teha.
"Amnesty International nõuab tungivalt, et assamblee nõuaks, et nii Iisrael kui ka Hamasi de facto administratsioon Gazas alustaksid viivitamatult sõltumatut, rahvusvahelistele standarditele vastavat uurimist väidetavate sõjakuritegude, võimalike inimsusevastaste kuritegude ja muude konflikti ajal teatatud tõsiste rahvusvahelise õiguse rikkumiste kohta," avaldus lisatud.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama