ÜRO, oktoober (IPS) – Inimõigusorganisatsioonide ja sõjavastaste aktivistide koalitsioon on uuendanud oma kampaaniat uue rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks, et reguleerida maailma kiiresti kasvavat 1.1 triljoni dollari suurust ülemaailmset relvakaubandust.
Kampaania on ajastatud kokku 192-liikmelise ÜRO desarmeerimise ja rahvusvahelise julgeoleku komitee koosolekuga, mis arutab selle kuu lõpus, kas alustada tööd sellise olulise lepinguga või mitte.
Üks kolmanda maailma diplomaat ütleb: "ÜRO-s kindlalt juurdunud relvakaubanduses on liiga palju omandatud huve ja nad teevad kõik endast oleneva, et kaitsta oma tulusat kaubandust."
Maailma suurimad relvatootjad, keda nimetatakse "halvimateks süüdlasteks", on ka ÜRO kõige võimsamad, nimelt viis julgeolekunõukogu alalist liiget: USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Hiina ja Venemaa.
Amnesty Internationali, Oxfami ja rahvusvahelise väikerelvade tegevusvõrgustiku (IANSA) esmaspäeval avaldatud aruandes öeldakse, et ülemaailmsed sõjalised kulutused ulatuvad sel aastal hinnanguliselt enam kui 1.1 triljoni dollarini, mis ületab tegelikkuses kõrgeima näitaja, mis külma sõja ajal saavutati. ja ligikaudu 15 korda suuremad praegused rahvusvahelise abi kulutused.
See sõjaliste eelarvete kasv on põhjustanud relvatööstuse buumi, kuna 100 suurimat relvaettevõtet suurendasid oma müüki peaaegu 60 protsenti: 157 miljardilt dollarilt 2000. aastal 268 miljardile dollarile 2004. aastal, selgub uuringust.
Ja kuigi maailm kulutab rohkem relvadele, kasvab ka konfliktidega seotud toidukriiside arv ja ulatus. Roomas asuva Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel sai eelmisel aastal peamiseks näljapõhjuseks konflikt.
Aruandes pealkirjaga "Piirideta relvad: miks globaliseerunud kaubandus vajab ülemaailmset kontrolli" kutsutakse ÜRO liikmesriike üles toetama relvakaubanduslepingut peaassamblee praegusel 61. istungjärgul, mis lõpeb detsembri keskel.
Georgetowni ülikooli Edmund A. Walshi välisteenistuse kooli rahu- ja julgeolekuuuringute keskuse vanemteadur dr Natalie J. Goldring ütleb, et ülemaailmne relvakaubandusleping seab olulise lähtealuse ülemaailmse relvakaubanduse kontrollimiseks. .
"Oluline on omada globaalseid ühiseid standardeid, mitte praegust meetmete laigust, mida saab kergesti õõnestada," ütles Goldring IPS-ile.
"Relvakaubandusleping oleks oluline kinnitus, et relvad ei ole lihtsalt järjekordne kaup, millega tuleks kaubelda samamoodi nagu röstrite või videomängudega," lisas ta.
Stockholmi Rahvusvaheline Rahu-uuringute Instituut (SIPRI) teatas tänavu juunis, et USA sõjalised kulutused nii Iraagis kui Afganistanis viivad 2006. aastal eeldatavasti ülemaailmsed sõjalised kulutused uuele tasemele: praegusest 1.1 triljonist dollarist tunduvalt kõrgemale.
SIPRI andmetel moodustasid USA 48. aastal 2005 protsenti kogu maailma sõjalistest kulutustest.
USA, Prantsusmaa ja Suurbritannia, kolm ÜRO suurriiki, osalevad kõik kulukates ülemere sõjalistes operatsioonides, samas kui neljas suurriik, nimelt Hiina, moderniseerib oma relvajõude.
"Nendes tingimustes on suur tõenäosus, et praegune maailma sõjaliste kulutuste kasvutrend jätkub ka 2006. aastal," ütles SIPRI.
Goldring ütles IPS-ile, et USA domineerib jätkuvalt ülemaailmses relvakaubanduses, nagu see on olnud alates Nõukogude Liidu lagunemisest 15 aastat tagasi.
"USA valitsus ja relvatootjad jätkavad ebastabiilsete režiimide relvastamist erakordselt võimekate relvadega," ütles ta.
Seejärel väidavad nad, et nende relvade levik muudab vajalikuks välja töötada ja toota uue põlvkonna veelgi kallimaid ja võimekamaid relvi. See loob isekestva nõiaringi, lisas Goldring.
Ta ütles ka, et relvatarnijad väidavad sageli, et nende müük on kooskõlas rahvusvaheliste inimõiguste standardite ja rahvusvahelise humanitaarõigusega.
"Kuid siis nad vaatavad teistpidi, kui nende relvi kasutatakse inimõiguste rikkumiseks. On viimane aeg seada kõrgem standard.
Kuigi relvakaubandus on ülemaailmne nähtus, väitis Goldring, moodustab valdava enamuse tavarelvade kaubandusest vaid kuus riiki: USA, Venemaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, Hiina ja Saksamaa.
„Kavandatav relvakaubandusleping annab neile riikidele põhjuse tõeliseks juhtrolliks, kehtestades sellele kahjulikule kaubandusele standardid. Seda ei saavutata kergelt, kuid see on eluliselt tähtis,“ lisas ta.
Londonis asuv rahvusvaheline abiagentuur Oxfam, mis on relvastuskontrolli koalitsiooni liige, teatas esmaspäeval avaldatud avalduses, et reguleerimata relvamüük õhutab jätkuvalt vaesust, konflikte ja inimõiguste rikkumisi.
Aafrika on eriti mõjutatud: 61 protsenti toidukriisidest mõjutatud Aafrika riikidest on kodusõdade küüsis.
Oxfami sõnul ei ole Afganistanis praegu umbes 2.5 miljonil inimesel piisavalt toitu ja konfliktid takistavad abipüüdlusi.
Viimase paari kuu jooksul on Gazas jätkuv konflikt jätnud sajad ÜRO toidukonteinerid piiripunktidesse, jättes palestiinlastel puudust sellistest olulistest asjadest nagu leib.
Suurema osa sõjaliste kulutuste kasvu eest vastutavad USA ja Lähis-Ida riigid, kuid ka mõned maailma vaesemad riigid on kulutusi suurendanud, märkis Oxfam.
Kongo Demokraatlik Vabariik (KDV), Rwanda, Sudaan, Botswana ja Uganda kahekordistasid oma sõjalisi kulutusi aastatel 1985–2000. Bangladesh, Nepal ja Pakistan kulutasid aastatel 2002–2003 rohkem oma sõjaväele kui tervishoiule.
„Aasta-aastalt suurenevad relvakulutused ning aasta-aastalt põhjustavad konfliktid rohkem nälga ja kannatusi. Relvamüük ei tekita konflikte, kuid kindlasti õhutab ja pikendab neid. On aeg, et maailm peataks kontrollimatu relvade tulva maailma sõjapiirkondadesse," lisas Oxfam.
"Maailm peab nõustuma sellega, et alustame tööd relvakaubanduslepinguga käesoleva aasta oktoobris," ütles Oxfam Internationali kampaaniate direktor Bernice Romero. (LÕPP/2006)
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama