Kui nädalane rahvusvaheline veekonverents lõppes reedel, jäi ühe ÜRO peaesineja ülesandeks keskenduda vee- ja toiduga kindlustatuse palju tähelepanuta jäetud vaatenurgale: naiste rollile.
UN Womeni tegevdirektori asetäitja Lakshmi Puri ütles delegaatidele, et areng ei saa olla jätkusuutlik ega kaasav, kui see ei vabasta naisi ja tüdrukuid "igapäevaste raskete veeämbrite kandmisest".
ÜRO sõnul langeb Sahara-taguses Aafrikas 71 protsenti kodumajapidamiste vee kogumise koormusest naistele ja tüdrukutele. 2012. aasta aruanne aastatuhande arengueesmärkide kohta (Aastatuhande arengueesmärgid).
Praegu veedavad naised Sahara-taguses Aafrikas vee kogumiseks keskmiselt umbes 200 miljonit tundi päevas ja ÜRO arenguprogrammi andmetel 40 miljardit tundi aastas.
"Ja see on miljard B-ga," rõhutas Puri IPS-ile mõni tund pärast seda, kui ta esitas kirgliku palve soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise nimel seoses toidu- ja veevarustusega.
Konverentsi lõppsessioonil esinedes tõi ta välja, et kuigi naised kannavad sõna otseses mõttes ja metafooriliselt enamikku veega seotud ülesandeid – mängides võtmerolli toidutootmises, eriti alepõllunduses, ning sooritades suurema osa tasustamata hooldustööst –, vee- ja toidumajandust käsitlevates otsustusprotsessides osalemine on endiselt väga madal.
"See ei too kaasa mitte ainult kallutatud ja valesti informeeritud otsuste tegemist, vaid seab ohtu naiste inimõiguste saavutamise," lisas ta.
Iga-aastane konverents, üks maailma suurimaid veeekspertide kogunemisi, tõi sel aastal Rootsi pealinna üle 2,000 delegaadi.
2010. aasta Stockholmi veeauhinna laureaat Rita Colwell ütles, et Bangladeshi naised kasutasid oma sarisid saastunud vee filtreerimiseks – leidlikkus, mis on aidanud vähendada koolerat ligi 50 protsenti.
"Võimalustamise põhivaldkond on naiste mõjuvõimu suurendamine," lisas ta. "Haridates naisi puhta vee väärtusest, harime me siis leibkonda ja selle kaudu kogu riiki nende käitumist muutma."
Kõrvalüritusel „Miks Aafrika naised on jätkusuutlikus toidutootmises olulised“ juhiti tähelepanu sellele, et naised teevad suure osa põllutööst ja kasvatavad ka enamikku toidukultuuridest, kuid mehed kontrollivad suuremat osa maast, põllumajandussisenditest ja seadmetest. ja põllumajandusturgudel.
Lõpptulemus: naised on põllumajandustegevuses võtmeisikud, kuid nad ei ole peamised otsustajad.
Riiklikes veehaldust ja vee jaotamist reguleerivates veeametites on naisi vähe või üldse mitte ning vähem on neid, kes on endiselt sooküsimustega tegelevates ministeeriumides otsustavatel ametikohtadel.
2012. aastal olid naised ÜRO andmetel alla kuue protsendi kõigist keskkonna, loodusvarade ja energeetika valdkonna ministrikohtadest.
Põllumajandusel pole paremini läinud. "Ainult viis protsenti naistest Keenias omavad nende enda nimele registreeritud maad," ütles dr Akinyi Nzioki Keenias asuvast maa, majanduse ja naiste õiguste keskusest (CLEAR).
Violet Shivutse Keeniast koos tegutsevatest rohujuuretasandi organisatsioonidest (GROOTS) ütles, et tänane maaomandisüsteem õõnestab jätkuvalt maapiirkondade naiste püüdlusi maale pääseda, kui nad sõltuvad oma elatis nii palju põllumajandusest.
Ta ütles, et enamik päritud maad antakse üle peamiselt poegadele, mitte tütardele. Ja oli juhtumeid, kus HIV/AIDS-iga põdevad lesknaised aeti kodudest välja ja neil keelati juurdepääs maale.
Bethlehem Mengistu, WaterAidi piirkondlik advokaadijuht Ida-Aafrikas, ütles IPS-ile, et enamikul Aafrika riikidel on riiklikud õigusaktid ja nad on naiste õigusi kaitsvate rahvusvaheliste konventsioonide osalisriigid.
"Oleme teinud palju edusamme," ütles ta, "kuid poliitika ja rakendamise vahel on lõhe."
Puri, kes osales juunis Brasiilias Rio+20 tippkohtumisel, ütles, et sealsete maailma juhtide vastu võetud lõppdokument käivitas mitmed protsessid, sealhulgas säästva arengu eesmärkide (SDG) väljatöötamise, mis järgneb ÜRO eesmärkide lõpuleviimisele. aastatuhande arengueesmärgid (MDGs) 2015. aastal.
Ta märkis, et oluline on mitte ainult see, et need kestliku arengu eesmärgid sisaldaksid konkreetset soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise eesmärki, vaid ka see, et soolised aspektid oleksid süvalaiendatud kõigis teistes eesmärkides, sealhulgas veealase kestliku arengu eesmärgis.
"See annab eesmärkidele parema võimaluse saavutada ja samal ajal aitab kaasa soolise võrdõiguslikkuse saavutamisele."
Ta ütles, et hiljutiste majandus- ja finantskriiside, ebastabiilsete energia- ja toiduhindade ning kliimamuutuste koosmõjud on süvendanud vee- ja toidupuudust ning nende kahjulikku mõju naistele ja tüdrukutele. Vee- ja toidukindla maailma loomine nõuab naiste ja tüdrukute asetamist vee ja toiduga seotud poliitikate, tegevuste ja rahastamise keskmesse.
Positiivne on see, et ülemaailmne liikumine soolise võrdõiguslikkuse ja naiste mõjuvõimu suurendamise suunas on samuti näidanud tulemusi, kuigi piiratud.
Näiteks Marokos oli Maailmapanga maapiirkondade veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti eesmärk vähendada traditsiooniliselt vee toomisega tegelevate tüdrukute koormust, et parandada nende kooliskäimist, ütles Puri.
Kuues provintsis, kus projekt põhineb, leiti, et tüdrukute kooliskäimine kasvas nelja aastaga 20 protsenti, mis on osaliselt tingitud asjaolust, et tüdrukud veetsid vähem aega vee toomisel.
Samas vähendas mugav juurdepääs turvalisele veele naiste ja noorte tüdrukute vee kogumisele kuluvat aega 50–90 protsenti.
Ta ütles, et on ka tõestatud, et infrastruktuuriteenuste (eriti vee ja elektri) täiustamine võib aidata vähendada aega, mis naistele kulub kodu- ja hooldustöödele.
Pakistanis seostati veeallikate paigutamist kodule lähemale turutööle pühendatud aja suurenemisega. Tansaanias läbi viidud uuring näitas, et tüdrukute kooliskäimine oli 15 protsenti kõrgem nende tüdrukute puhul, kes on pärit veeallikast 15 minuti või vähema kaugusel asuvates kodudes, kui need, kes on ühe tunni või enama kaugusel.
"Peame tegelema mitmetahulise soolise diskrimineerimisega tootmisressurssidele, nagu vesi ja maa, vara ja teenused, juurdepääsul ja nende kontrollimisel," märkis Puri.
Ta ütles, et tõendid näitavad, et naistele kuuluvatesse toidu- ja põllumajandusettevõtetesse investeerimine võib vähendada ressursside puudujääki ja suurendada põllumajandussaaki, et vähendada nälgivate inimeste arvu 100–150 miljoni võrra.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama