Kui ÜRO alustas 1970. aastatel läbirääkimisi rahvusvaheliste korporatsioonide (TNC) tegevusjuhendi üle, ei saanud see ettepanek kunagi käiku, sest nii võimsad äriringkonnad kui ka selle lääneliitlased olid tugevalt vastu.
Kuid algatus selle ettepaneku taaselustamiseks – uue rahvusvahelise õiguslikult siduva lepingu loomise kaudu, mille eesmärk on võtta rahvusvahelised organisatsioonid vastutusele inimõiguste rikkumiste eest – on kogunud hoogu Genfis toimuval ÜRO Inimõiguste Nõukogu (UNHRC) istungjärgul, mis lõppeb. reedel.
Ometi on see vallandanud sama 1970. aastate poliitilise korduse: ärihuvide ja lääneriikide, seekord konkreetselt 28-liikmelise Euroopa Liidu (EL) tugeva vastuseisu.
Global Policy Forum Europe direktor Jens Martens ütles IPS-ile, et UNHRCs käib tuline arutelu valitsustevahelise töörühma loomise üle, et pidada läbirääkimisi TNC-dele kavandatava õiguslikult siduva instrumendi üle.
"Niisiis, praegune arutelu ei puuduta mitte käitumiskoodeksi või lepingu sisu, vaid protsessi," lisas ta.
Praegu on Genfis toimuval UNHRC istungjärgul esitatud kaks resolutsiooni projekti: ühte rahastavad Ecuador ja Lõuna-Aafrika Vabariik, milles palutakse UNHRC-l moodustada valitsustevaheline töörühm: ettepanek, mida toetavad 77 rühma (G77) arengumaad ja teiste riikide koalitsioon. rohkem kui 500 valitsusvälist organisatsiooni.
Teine resolutsiooni eelnõu, mida rahastavad Norra, Venemaa, Argentina ja Ghana, toetab olemasolevat ettevõtluse ja inimõiguste töörühma ning palub selle mandaati pikendada veel kolme aasta võrra: eelnõu toetasid muu hulgas ka USA ja EL.
Martens, kes oli hiljutise uuringu "Ettevõtete mõju ÜRO äri- ja inimõiguste tegevuskavale" kaasautor, ütles, et ettevõtted on olnud erakordselt edukad avalike suhete strateegiate rakendamisel, mis on aidanud esitleda äriettevõtteid heade ettevõtete kodanikena. .”
Ta ütles, et nad on samuti jätnud mulje, et "otsivad dialoogi valitsuste, ÜRO ja korralike asjaomaste sidusrühmadega ning suudavad rakendada keskkonna-, sotsiaalseid ja inimõiguste standardeid ettevõtete sotsiaalse vastutuse (CSR) vabatahtlike algatuste kaudu".
Martens ütles, et ÜRO paljupõnevast ülemaailmsest kokkuleppest ning ÜRO äritegevuse ja inimõiguste juhtpõhimõtetest said peamised näited väidetavalt pragmaatilisest lähenemisviisist, mis põhineb konsensusel, dialoogil ja partnerlusel ettevõtete sektoriga, erinevalt regulatiivsetest lähenemisviisidest korporatsioonide vastutusele võtmiseks.
Alberto Villarreal, Uruguay Maa sõprade kaubandus- ja investeerimiskampaania, ütles IPS-ile, et tunnustades keskkonnaaktivismi kõigis selle väljendustes inimõiguste legitiimse kaitsena, "saame aidata kaasa keskkonnaõiguste kaitsjate võitlusele ja hoida neid kaitstuna."
Londonis asuv rahvusvaheline inimõiguste organisatsioon Global Exchange on koostanud nimekirja "10 parimast korporatiivsest kurjategijast", süüdistades neid inimõiguste ja keskkonna rikkumistes kaasosaluses.
Tuvastatud ettevõtete hulka kuuluvad Shell/Royal Dutch Petroleum, Nike, Blackwater International, Syngenta, Barrick Gold ja Nestle.
Süüdistused hõlmavad vabrikutöötajate elamiskõlbmatuid töötingimusi, töötajate õiguste puudumist, reostust, lapstööjõudu, mürgiste dumpingut, ebaausaid töötavasid, diskrimineerimist ning põlisrahvaste maade hävitamist kaevandamiseks ja naftauuringuteks.
Euroopa Maa sõprade vastutustundliku rahanduse eest võitleja Anne van Schaik ütles, et paljud riigid toetavad siduva lepingu resolutsiooni esitamist, kuid EL on hoiatanud, et kui leping vastu võetakse, keeldub ta seda arutamast.
"EL boikoteerib seetõttu tõhusalt UNHRCd ja seisab inimõiguste asemel ettevõtete huvide eest," lisas ta.
Küsimusele, kas praegusel UNHRC istungil tehakse otsus, vastas Schaik IPS-ile: "Me pole kindlad, kas see probleem reedel lahendatakse."
Ta ütles, et ELi "väga takistav lähenemine" tähendab, et EL ei osale valitsustevahelises lepingu loomise protsessis, kui resolutsioon tegelikult vastu võetakse, "õõnestades sellega tõhusalt ÜRO demokraatlikku otsustusprotsessi".
Schaik ütles, et Norra resolutsioonis märgitakse, et ettevõtete ja inimõiguste foorumi päevakorras tuleks arutada ettevõtlusega seotud inimõiguste rikkumiste ohvrite juurdepääsu küsimust nii kohtulikule kui ka kohtuvälisele õiguskaitsele.
See tähendab, et selle nädala istungil toimub arutelu, kuid sellele, mis pärast seda juhtub, pole tagajärgi ega järelmeetmeid, lisas ta.
Schaik ütles, et Ecuador teeb ettepaneku "asutada tähtajatu valitsustevaheline töörühm, mille ülesandeks on töötada välja rahvusvaheline õiguslikult siduv dokument rahvusvaheliste korporatsioonide ja muude äriettevõtete kohta inimõiguste alal."
See tähendab, et luuakse uus instrument, mis sätestab riikidevaheliste ettevõtete kohustused, mis on ilmselgelt palju kaugemale ulatuvam kui arutelu ÜRO foorumil, ütles ta.
Inimõiguste lepingut käsitlev uurimus, mille kaasautor on Martens, keskendub konkreetselt rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende juhtivate huvirühmade vastustele ÜRO erinevatele algatustele, täpsustab võtmeisikuid ja nende eesmärke. Samuti tõstab see esile vastastikust mõju ärinõudluste ja ÜRO regulatiivsete arutelude arengu vahel.
Uuring annab ülevaate korporatiivsete osalejate mõjust ja nende suutlikkusest koostöös mõne võimsa ÜRO liikmesriigiga takistada ÜROs rahvusvaheliste siduvate reeglite kehtestamist TNC-dele.
Vahepeal on Pariisis asuv Piirideta Reporterid kutsunud UNHRC-d üles edendama selgete ja siduvate eeskirjade vastuvõtmist veebis toimuva jälgimise ja tsensuuri kohta.
"Ettevõtted müüvad autoritaarsetele režiimidele tehnoloogiat, mis võimaldab neil teostada oma elanikkonna laiaulatuslikku veebiseiret," teatas rühm.
Sel nädalal avaldatud avalduses teatas Pariisis asuv organisatsioon, et seda tehnoloogiat on kasutatud ja kasutatakse siiani Liibüas, Egiptuses, Marokos ja Etioopias arreteerimiseks, vangistamiseks ja piinamiseks.
Seda tehnoloogiat pakkuvad ettevõtted ei saa väita, et nad pole sellest teadlikud, lisas ta.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama