See oli aktivistidest ja õpetlastest koosnev unistuste meeskond, kes viis mai lõpus läbi Euroopas keeristormilise propageerimisreisi. Nad külastasid Saksamaad, Belgiat ja Ühendkuningriiki, et seada kahtluse alla tavaarusaam, et Euroopa energiaüleminek on "puhas", ja rääkida lugusid Euroopa ülemineku mõjust inimestele, kes elavad globaalse lõunaosa "ohvritsoonides". Sel eesmärgil kohtusid nad oma neljapäevasel ringreisil Euroopa Parlamendi liikmete, valitsusväliste organisatsioonide ja ühiskondlike liikumiste esindajatega ning ajakirjanikega. Nad osalesid viiel avalikul üritusel kolmes linnas. Ja need olid osa ebatavalisest kunstinäitusest Londonis.
Lõuna ökosotsiaalse ja kultuuridevahelise pakti ning poliitikauuringute instituudi globaalse õiglase ülemineku projekti toetatud propageerimis- ja lobireis oli järg Manifestile. Ökosotsiaalne energia üleminek globaalse lõunaosa rahvastelt avaldatud selle aasta alguses.
Delegatsiooni liikmed, kes kõik osalesid manifesti koostamises, esindasid globaalse lõuna eri piirkondi. Nigeeria aktivist Nnimmo Bassey juhib sihtasutust Heart of Mother Earth, India aktivist-teadur Madhuresh Kumar esindab Global Tapestry of Alternatives ja Fidži rahvusvaheline inimõiguste advokaat Kavita Naidu töötab Austraalias Climate Action Networkiga, samas kui Brasiilia-Hispaania aktivist-teadlane. Breno Bringel, Venezuela keeleteadlane ja ökofeminist Liliana Buitrago, ning Argentina sotsioloog ja filosoof Maristella Svampa on kõik seotud ökosotsiaalse ja kultuuridevahelise paktiga.
Reisi missiooniks oli sisestada globaalse lõuna perspektiivi Euroopa praegustesse energia- ja keskkonnapoliitika aruteludesse, pöörates erilist tähelepanu kriitilistele mineraalidele, süsiniku piiride reguleerimise mehhanismile, kliimavõlale ja uuele kahjude ja kahjude fondi, hoolsuskohustuse seadusandlusele ja käimasolevatele kaubandusläbirääkimised. Delegaadid soovisid kuulda, kuidas kõige paremini teha solidaarset koostööd Euroopa liitlastega, et edendada vastastikust kliimaõigluse eesmärke ja võidelda paremäärmusliku meeleolu tõusuga.
Delegatsiooni eesmärk oli ka manifesti avalikustamine ja selle nõudmiste tõstmine Euroopas. See selgitas globaalse lõuna kriitikat hegemoonilise rohelise ülemineku kohta, toetades samal ajal ka Euroopa võrgustike propageerimist globaalse lõunaosa nõudmiste tõstmisel. Sel moel püüdis delegatsioon aidata kujundada ümber kliimaõigluse narratiivi Euroopas, et see kajastaks globaalse lõuna perspektiive ja konkreetseid vajadusi.
Delegatsiooni peamine mure oli tõsta esile "rohelise kolonialismi" probleem. „Puhta energia” üleminek Euroopas sõltub sellistest toorainetest nagu liitium ja koobalt globaalsest lõunast. Võidujooks süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamise nimel on viinud suure süsinikusisaldusega tööstuse ja põllumajanduse "offshordile" vaesematesse riikidesse, millele järgneb impordimaks, mis ei vasta rangetele ELi süsinikusisaldust käsitlevatele eeskirjadele (süsiniku piiri reguleerimise mehhanism). Teisisõnu, globaalne lõuna neelab Euroopast süsinikku, saates samal ajal toorainet, mida Euroopa kasutab oma süsiniku jalajälje edasiseks vähendamiseks.
Reis langes kokku Euroopa jätkuva rüselusega, et leida alternatiivseid energiaallikaid, mis asendaksid Venemaa maagaasi impordi. See pole tähendanud mitte ainult naasmist söetootmise juurde kodumaal, vaid ka uute fossiilkütuste impordi tagamist välismaalt. Euroopa oli panustanud maagaasi kasutusele üleminekul naftalt ja gaasilt taastuvenergiale. Sõda on selle strateegia keerulisemaks muutnud, sundides Euroopat hankima oma gaasi USA-st ja Pärsia lahe piirkonnast. Samal ajal otsib Euroopa ka uusi kriitiliste materjalide allikaid Hiinast pärit materjalide asendamiseks. See on ajendanud ELi looma uusi partnerlussuhteid globaalses lõunas ja edendama kaevandamist kodumaal.
Mai lõpus Euroopas, eriti Euroopa Parlamendis Brüsselis toimunud poliitiliste arutelude keskmes oli tõepoolest need kriitilised mineraalid. Saadikud arutasid kriitiliste toorainete seaduse ettepanekut, mille eesmärk on muuta Euroopa 34 kriitilise tähtsusega mineraali osas iseseisvamaks. Mõned seaduse aspektid on kiiduväärt – eelkõige rõhuasetus ringlussevõtule ning kaevandamise ja töötlemise kodukandmisele viisil, mis vähendab ekstraheerimist globaalses lõunas.
Kuid kombineerituna uute ELi kaubanduslepingute sätetega, mis tagavad juurdepääsu kriitilistele mineraalidele, muutub Euroopa lähenemisviis kurjakuulutavamaks. Näiteks ELi hiljuti sõlmitud vabakaubandusleping Tšiiliga piirab Tšiili suutlikkust varustada kohalikke tootjaid kriitiliste materjalidega, nagu liitium, odavamate hindadega, et ehitada üles oma puhta energiaga tööstus. See muutub takistuseks võrdselt vajalikule energiaüleminekule globaalses lõunas.
Reform vs ümberkujundamine
Progressiivsed Euroopa parteid ja valitsusvälised organisatsioonid, nagu ka nende kolleegid mujal maailmas, on jaotatud ühest otsast tagasihoidlike reformide toetamisest kuni radikaalsete nõudmiste esitamiseni teises otsas.
Paljud keskkonnaaktivistid on keskendunud fossiilkütuste kasutamise vähendamisele, keskendudes üldise süsinikuheite vähendamisele. Nii näiteks oli meil vestlus Saksamaa kliimaalase erisaadikuga, mille keskmes oli Saksamaa välismaiste fossiilkütuste taristu rahastamise katkestamine. See ei ole lihtne probleem, arvestades, et mõned globaalse lõunaosa valitsused, kes soovivad kindlustada energiaressursse majandusarenguks, süüdistavad Euroopa valitsusi "kolonialismis", kui nad seda tüüpi rahastamist ei paku (millesse Hiina hea meelega sekkub ja pakkuda). Olenemata sellest, kas tegemist on fossiilkütuste või keskkonnasäästliku rahastamisega, on tulemuseks sageli lepingud Euroopa (või USA) tootjate jaoks – nagu USA Ex-Im Banki peaaegu miljardi dollari suurune rahastamine kahe päikeseenergiaprojekti jaoks Angolas –, selle asemel, et pakkuda võimalusi piirkonna riikidele. Global South, et edendada kogukonnapõhiseid algatusi taastuvenergia tootmiseks.
Need Euroopa poliitikakujundajad ja kodanikuühiskonna aktivistid, kes on pühendunud radikaalsematele muutustele, nõuavad õiglast üleminekut puhtale energiale ülemaailmsel tasandil ja mitte ainult globaalse põhjaosa jaoks globaalse lõuna arvelt. Nad nõuavad ka, et globaalne põhjaosa vähendaks mitte ainult süsinikdioksiidi heitkoguseid, vaid ka üldist energiatarbimist seoses reparatsioonide maksmisega, mis on osa pikaajalisest kliimavõlast globaalsele lõunale.
Kuigi mõned rääkisid Euroopas valitsevast üleminekuväsimusest, kus kodanikke ei ärrita mitmed majanduses vajalikud muutused, näib olevat ka uued võimalused radikaalseteks muutusteks. Näiteks neoliberalism on COVID-i, ilmselgete ja pikaajaliste majanduse globaliseerumisega seotud probleemide ja jätkuva suutmatuse tõttu kliimamuutustega tegeleda, kombinatsioonist märkimisväärseid šokke tekitanud.
Sellest surevast neoliberalismist viib välja kaks teed. Esimene neist on tööstuspoliitika uus rõhk – riigi teadlikum sekkumine majandusse –, kuid seekord rohelise tooniga. Euroopa investeerib palju oma rohelisse uude kokkuleppesse, Ameerika Ühendriigid rakendavad inflatsiooni vähendamise seaduse rahastamisel kõige lähedasemat rohelist tööstuspoliitikat ja ka teised riigid tunnevad survet tulla välja oma vastava rohelise industrialismiga.
Väljakutse on siin kahekordne. Globaalse põhja riigid usuvad, et neile on selline roheline tööstuspoliitika lubatud, kuid globaalse lõuna riigid peavad siiski järgima vana neoliberaalset mudelit (kaevandamise ja vabakaubanduslepingute kaudu). Teine probleem seisneb selles, et roheline industrialism on pühendunud samale vanale kaupade, teenuste ja energia suure tarbimise lähenemisviisile, mis on viinud maailma praegusesse kriisi.
Teine tee liigub peaaegu vastupidises suunas: kasvujärgsete võimaluste poole. Need kasvujärgsed võimalused olid kuni viimase ajani Euroopas arutelu äärel. Kuid 20 Euroopa Parlamendi liiget viiest erinevast erakonnast sponsoreerisid maikuus konverentsi Beyond Growth, mis meelitas palju publikut ja märkimisväärset meediakajastust. See oli eriti populaarne noorte seas ja toodetud manifest põlvkondadevaheliselt ainult kasvujärgse Euroopa majanduse jaoks. "Selle ürituse populaarsus tähendas, et peavoolu poliitikud pidid pärast kasvu tõsiselt võtma," ütles üks intervjueeritav.
Pinget parandava ja transformatiivsema vahel võib näha milleski nii konkreetses nagu… betoon. Praegune betooni, tsemendi ja muude tööstuslike materjalide valmistamise protsess sõltub suuresti fossiilkütustest. Parandamise poole pealt uurivad tööstused süsinikdioksiidi kogumise tehnoloogiaid või muude energiaallikate (nt vesiniku) kasutamist kõrget temperatuuri nõudvate protsesside jaoks ja elektrile üleminekut madalama temperatuuriga protsesside jaoks. Samuti uurivad nad ringlussevõttu, näiteks "teiseterast".
Transformatiivsema poole pealt räägitakse ringmajandusest, vähem betooni, väetise jms kasutamisest. "Kuid seda on raskem edasi lükata," ütles teine intervjueeritav. "See pole nii seksikas."
Inside vs Outside Strategies
Mõnes riigis ei ole kliimapoliitika riiklikus päevakorras esikohal või on kodanikuühiskonnal vähe võimalusi valitsuses kaasa rääkida.
Euroopas on aga kliima poliitikakujundamise keskmes. Ühe intervjueeritava sõnul hõlmab 70 protsenti Euroopa Parlamendis arutlusel olevatest seadustest kliimat, keskkonda või energiat. Ja Euroopa kodanikuühiskonnal on palju võimalusi osaleda poliitika kujundamises riiklikul ja piirkondlikul tasandil.
See sisemäng võib aga olla masendav, arvestades protsessi aeglust, sageli kitsast tegevusvaldkonda ja ettevõttesektori võimsust. Pärast seda, kui meie delegaadid esinesid näiteks vasakpartei delegaatidele nende täiskogu istungjärgul Euroopa Parlamendis, kihutati parlamendiliikmed saalist välja, et valmistada ette ruum järgmiseks sündmuseks: kruiisilaevatööstuse sponsoreeritud lõunasöök, kurikuulus fossiilkütuste tarbija.
Sees-väljas dünaamika ei sobi täielikult reformi-transformatsiooni dihhotoomiaga. Näiteks kasvujärgsete alternatiivide üritus oli Euroopa Parlamendi erakondade algatus. Lisaks tegelevad parlamendiliikmed kliimaalase õiglusega mitmete algatuste kaudu, mis käsitlevad tarneahela hoolsuskohustust – konflikti mineraalide, metsade hävitamise ning ettevõtete käitumise inimõiguste ja keskkonna valdkonnas.
Euroopa Komisjoni, sisuliselt Euroopa Liidu täitevorganit, kontrollivad praegu paremtsentristlikud parteid, kuna nemad said viimastel valimistel suurima häältesaagi. Vasak- ega roheliste erakonna esindajaid pole. Kuid pole ka paremäärmuslikke volinikke.
Energia ja keskkond on praegu Euroopa poliitika keskmes, mida juhivad president Ursula von der Leyen (Saksamaa kristlikud demokraadid) ja asepresident Frans Timmermans (Madalmaade Tööpartei). Kuid see võib muutuda pärast järgmisi valimisi, mis on kavandatud juuniks 2024. Praegu tehakse avaliku arvamuse küsitlusi soovitama et paremtsentristlik Euroopa Rahvapartei, sotsiaaldemokraadid, liberaalne Renew Partei ja rohelised kaotavad kõik kohad. Vasakpoolsed saaksid mõned kohad, kuid seni on suurimad võitjad paremäärmuslikud parteid. Selle tulemusena nihkub komisjoni poliitiline kese tõenäoliselt paremale.
Selline nihe tooks kaasa fookuse muutumise – kliimast eemale ja „turvalisuse” poole. Järelikult muutuks sees-väljas mängu olemus, keskkonnarühmadele vähem juurdepääs ja oluliselt vähem avatust progressiivsete globaalse lõunapoolsete häälte panusele.
Globaalne lõuna jääb Euroopa poliitikas välismängijaks. Erinevad riigid või blokid võivad pidada läbirääkimisi juurdepääsu või privilegeeritud suhete üle. Kuid mänguväljad pole võrdsed. Mõne valitsusvälise organisatsiooni jaoks on küsimus selles, kuidas saab globaalne lõuna läbirääkimistel rohkem võimu omandada. See võib toimuda kartellilaadse poliitika vormis: need globaalse lõunaosa riigid, millel on kriitilised ressursid, saavad oma peaaegu monopoli kasutada, saades vastutasuks rohkem raha, suurema juurdepääsu või kõrgema staatuse globaalses tarneahelas (nagu tegi Botswana "kasutamine" teemanditööstuses). Või võib see väljenduda loodusvarade kaitse võimendamises, näiteks Amazonase vihmametsade säilitamises või nafta jätmises Ecuadori Yasuni rahvuspargi alla.
Partnerlused
Konkurentsieelise loomiseks Ameerika Ühendriikide ja Hiina ees on EL vaid „partnerlussuhetes”. Esimene neist on kaubanduslepingud.
Üks praegu arutusel olevatest kaubanduslepingutest on sõlmitud Mercosuriga, Lõuna-Ameerika kaubandusblokiga, kuhu kuuluvad Argentina, Brasiilia, Paraguay ja Uruguay. Ajakohastatud lepingu sõlmimine on viibinud, kuid komisjoni president von der Leyen lubas läbirääkimised lõpule viia aasta lõpuks. Komisjon kajastab keskkonnaprobleeme, pakkudes näiteks välja jätkusuutlikkuse klausli, mis käsitleb metsade hävitamist Amazonases. Kuid edumeelsed on lepingut ikka veel kritiseerinud keskkonnaprobleemide või põliskogukondade murede puuduliku käsitlemise eest. Ka Euroopa põllumajanduslobid on olnud lepingu suhtes leiged.
Kuid parlamendiliikmetele avaldatakse survet vabakaubanduslepingute taha jäämiseks, nagu Mercosuriga sõlmitud leping. "Kui me vabakaubanduslepingutele jah-sõna ei ütle, ei teki meil partnerlust – ja Hiina võtab selle üle," ütles meile üks parlamendiliige.
Teised saadikud näevad läbirääkimistes võimalust. "Mercosuri lepingu üle peeti algselt läbirääkimisi 1990. aastatel, seega ei vasta see praeguste kaubanduslepingute standarditele," ütles teine parlamendiliige. "See annab meile võimaluse rääkida globaalsest lõunast, metsade hävitamisest, keskkonna hävitamisest ning vähemuste, põlisrahvaste kogukondade ja maata põllumeeste õigustest. See võimaldab meil esitada küsimuse: milline kaubandus sobib kahekümne esimesele sajandile?
Ka see on Mia Mottley Bridgetowni algatuse lähenemine. Kuigi esimene versioon keskendus rahastamisele, määratleb Barbadose peaministri Mottley aprillis esitletud raamistiku 2.0 versioon kaubanduse ka ühe kuue põhitegevuse valdkonnana: "Loo rahvusvaheline kaubandussüsteem, mis toetab ülemaailmseid rohelisi ja õiglasi muutusi." Ülemaailmne lõuna võib oma läbirääkimistel Euroopa partneritega olla eeskujuks sellise rahvusvahelise kaubandussüsteemi väljanägemise määratlemisel.
Selle õiglasema kaubandussüsteemi tagakülg on see, kus domineerivad ettevõtted. Euroopa valitsusvälised organisatsioonid tunnevad tõsist muret selle pärast, et energiaharta leping, mis annab investoritele õiguse kaevata valitsused kohtusse nende investeeringuid kahjustava poliitika pärast, teeb globaalses lõunas edusamme isegi siis, kui Euroopa valitsused teatavad oma lepingust taganemisest ja hakkavad lepingust loobuma. kaubanduslepingute ettevõttesõbralikud sätted, nagu investori ja riigi vaidluste lahendamise klauslid.
EL koos Ameerika Ühendriikide ja mitme Euroopa valitsusega uurib ka seda, mida ta nimetab "just energia ülemineku partnerlussuheteks" (JETP) selliste võtmeriikidega nagu Lõuna-Aafrika ja Indoneesia. Need dekarboniseerimisele keskendunud partnerlused on omamoodi roheline struktuurimuutuste programm, mis tõukab reformima sihtriikide majandust. Kuid need JETP-d on riigiti erinevad ja pakuvad globaalse lõunaosa kodanikuühiskonnale võimalikku võimalust roheliste kolonialismi kritiseerimiseks ja alternatiivide pakkumiseks.
Üks viimastel aastatel levinumaid mehhanisme on võlgade vahetamine kliima vastu. Ülemaailmse lõunaosa riikide jaoks, kes on hädas jätkusuutmatute võlgade tagasimaksmisega, on atraktiivne idee koormuse vähendamisest looduskaitse või kohanemispoliitika rakendamise kaudu. Rahvusvahelised finantsinstitutsioonid suhtuvad nende vahetustehingutesse üsnagi. Kuid enamik analüüse viitab sellele ei vähene oluliselt kas globaalsed süsinikuheitmed või suurtes võlgades riikide võlakoorem.
Teine partnerluse vorm on kohalike kogukondadega. Arvestades riikide valitsuste sageli ebademokraatlikku ja korrumpeerunud olemust globaalses lõunas, uurib EL otsesemaid suhteid mõjutatud kogukondadega. Ühest küljest suurendaksid need partnerlused läbipaistvust kohalike kogukondadega konsulteerimise kaudu (näiteks kaubanduslepingute koostamisel). Teisest küljest võiks kahjude ja kahjude hüvitamiseks eraldatud vahendid suunata otse enim mõjutatud piirkondadesse, mitte riiklikesse valitsustesse ning rohujuuretasandi liikumised võiksid olla osa kahju tuvastamise ja kvantifitseerimise protsessist ning julgustada kohalikke alt-üles lähenemisviise. .
Raha sissevool kohalikul tasandil võib aga kogukondi lõhestada. Lisaks soodustavad need „partnerlussuhted” kohalike kogukondadega harva piisavat avalikku arutelu. Kogukondade eelneva ja teadliku nõusoleku puudumine globaalse lõunaosa uutes "ohvritsoonides" tähendab, et ressursside kaevandamine on ülimuslik demokraatliku otsustamise ees.
Järelkontroll
Global South aktivistidel on õige hetk mõjutada Euroopa poliitikat ja Euroopa kodanikuühiskonna tegevuskava. EL kaalub kaugeleulatuvaid kliima-, keskkonna- ja energiapoliitikaid ning praegune juhtkond soovib innukalt läbi suruda võimalikult suure osa oma platvormist, enne kui uued juhid pärast järgmise aasta juunis toimuvaid valimisi võimule võtavad. Euroopa kodanikuühiskond on samal ajal püüdnud luua partnerlussuhteid globaalses lõunas konkreetsete kampaaniate raames (tarneahelad, kadu ja kahju, kaubandus, olulised toorained).
Edumeelsed parlamendiliikmed palusid meil esitada tekste ja videoid Global South aktivistidest, kes on vastu Mercosuri lepingule, nagu see praegu välja pakutakse. Nad tahtsid kuulda vastuseisust fossiilkütuste infrastruktuurile, aga ka kriitiliste mineraalide kaevandamisele.
Samuti soovisid nad kuulda, kuidas nad saaksid teha koostööd Amazonase metsade hävitamise tõkestamisel. Tõepoolest, eurooplased, kellel on raskusi Peruu või Ecuadori asukoha leidmisega kaardil, samastuvad siiski Amazonaga. Sel moel võiks Amazonast olla looduskaitseliikumise "jääkaru": väga nähtav ja populaarne ikoon. Parlamendiliikmed, kellel on muidu raskusi valijate veenmisega globaalse lõuna tähtsuses, saavad Amazonase "müüa" kliimaõiguse platvormi ankruna, mis seab esikohale looduse õigused.
Brüsseli valitsusvälised organisatsioonid rõhutasid, et Global South aktivistidel ja nende Euroopa partneritel on võimalus komisjoni konsultatsioonide ja seadusandliku protsessi kaudu muudatuste kaudu seisukohti propageerida. Praegu on näiteks uus kriitiliste toorainete koalitsioon korraldab Global South organisatsioonide kirja, et teavitada Euroopa Liitu liitiumi, koobalti ja muude strateegiliste mineraalide kaevandamisega seotud spetsiifilistest keskkonna-, tööjõu- ja muudest probleemidest.
Süsinikpiiri reguleerimise mehhanism on möödas. See tabab globaalset lõunat kahekordse löögiga. Euroopa turgudest sõltuvad eksportivad riigid – nagu Senegali väetisetootjad – avastavad ühtäkki, et nende süsinikusisaldusega tooted ei ole enam konkurentsivõimelised. Ja piirimaksuga kogutud raha läheb selleks, et aidata Euroopa tööstustel – mitte globaalse lõunaosa tööstustel – vähendada oma süsiniku jalajälge.
CBAM on nüüd jõudmas mõju hindamise etappi. See on koht, kus globaalse lõunaosa osapooled võiksid edendada tehnoloogiasiiret, et aidata tööstustel oma rajatisi "puhastada", et säilitada juurdepääs Euroopa turgudele.
Tunti huvi Euroopa ja globaalse lõuna vahel teadusalaste partnerluste vastu, näiteks kahjude ja kahjude küsimuses ning rohujuuretasandi organisatsioonide rollis õiglase ja õiglase hüvitise tagamisel. Sama oluline on fookuse laiendamine, et see hõlmaks mitte ainult looduskatastroofe, vaid ka vanade kaevanduste puhastamist, ekstraheerivat infrastruktuuri ja isegi suuremahulisi "puhta energia" projekte.
Tulevased järelmeetmed võivad hõlmata teist delegatsiooni Euroopasse (võib-olla Lõuna-Euroopasse) ja sellistesse riikidesse nagu India. The kunstiüritus Londonis oli uus põnev viis manifesti levitamiseks ja delegatsiooni korraldajad teevad kõvasti tööd, et muuta Manifest lühikeseks muusikavideoks. Käimas on plaanid uurida manifesti mõju erinevates sektorites, nagu tööjõud ja naisliikumine. Ja äsja populaarne arutelu kasvujärgsete alternatiivide üle Euroopas võib osutuda ka võimaluseks laiendada dekarboniseerimist käsitlevat vestlust bioloogilise mitmekesisuse vähenemise, kliimavõla ja muude võlavormide mõju ning planeeti mõjutava polükriisi muude aspektidega. .
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama