Brasiilia talupoegade juht: looge ülemaailmne liikumine inimkonna ja meie ühise kodu päästmiseks!
Kõne autor João Pedro Stedile, Brasiilia maatute tööliste liikumise (MST) ja ülemaailmse talupoegade organisatsiooni La Via Campesina juht, oktoobri lõpus Vatikanis. Ingliskeelse tõlke avaldas esmakordselt Vijay Prashad uudiskirjas Tricontinental: Sotsiaaluuringute Instituut.
RÜND LOODUSELE SEITAB INIMKONNA OHTU
Tänapäeval on inimkond ohus mõttetu sotsiaalse ebavõrdsuse, keskkonnarünnakute ja rikaste riikide jätkusuutmatu tarbimismustri tõttu, mille on meile peale surunud kapitalism ja selle kasumit otsiv mentaliteet.
1. osa: Millised dilemmad seisavad inimkonna ees?
- Kliimamuutused on püsivad ja selle mõju avalduvad iga päev intensiivsete kuumalainete, globaalse soojenemise, paduvihmade, troopiliste tsüklonite ja põudadega kogu planeedi erinevates piirkondades.
- Katastroofide/kuritegude arv on kasvanud viis korda viimase 50 aasta jooksul, tappes 115 inimest ja põhjustades majanduslikku kahju 202 miljonit dollarit päevas.
- Sagenenud on keskkonnakuriteod, nagu metsade raadamine, troopiliste metsade põletamine ja rünnakud kõikidele elustikule, eriti globaalses lõunas. Ainuüksi 2021. aastal maailm kadunud1 miljon hektarit troopilisi metsi.
- Amazonase vihmamets, mis ulatub üle üheksa riigi, on seda juba teinud kadunud 30% selle taimestikust katab metsade hävitamise tõttu, mis on põhjustatud puidu tootmisest ning karjakasvatusest ja sojaubadest, mida eksporditakse Euroopasse ja Hiinasse.
- Kõik globaalse lõunaosa bioomid hävitatakse, et toota globaalsele põhjaosale põllumajanduslikku toorainet.
- Röövellik kaevandamine mõjutab keskkond, vesi ja maa, samuti põlisrahvaste ja talupoegade kogukonnad nagu tuhanded maaotsijad (illegaalsed kaevurid) kaevandavad põlisrahvaste maadel kulda ja teemante, kasutades ohtlikke materjale, näiteks elavhõbedat.
- Kunagi pole nii palju agrotoksiinid (põllumajanduslikud mürgid) on kasutatud lõunapoolsetes põllumajanduses, mõjutades mulla viljakust, tappes bioloogilist mitmekesisust, saastades põhjavett ja jõgesid ning saastades toodetavat ja isegi atmosfääri.
- Glüfosaat on teaduslikult tõestatud vähki tekitada. Umbes 42,700 XNUMX USA farmerit, kes haigestusid vähki, said õiguse sellele hüvitis ettevõtetelt, kes toodavad, müüvad ja kasutavad glüfosaati, millega nad kokku puutusid.
- Kogu planeedil toodetakse üha rohkem geneetiliselt muundatud seemneid istutatud, sealhulgas 2019. aasta seisuga kokku ligi 200 miljonit hektarit, mis on koondunud 29 riiki. Need seemned põhjustavad geneetilisi saastumine GMO-deta seemnetes, mis mõjutavad inimeste tervist ja hävitavad planeedi bioloogilist mitmekesisust, kuna nõuavad agrotoksiinide kasutamist.
- Ookeanid on saastunud plastide ja muude inimjäätmete tõttu, tappes paljusid kalaliike ja mereelukaid. Keemiliste väetiste massiline kasutamine on põhjustanud ka ookeanivete kahjustumist hapestama, seades ohtu kogu mereelu. Selle tõestuseks on Vaikse ookeani suur prügilaik, mis hõlmab üle miljoni ruutkilomeetri.
- Fossiilkütuste põletamisel ja autode üksikul transpordil eralduv süsinikdioksiid põhjustab suurtes linnades reostust, mis omakorda põhjuste tuhandete inimeste surm, ainuüksi Ameerika Ühendriikide kirde- ja Kesk-Atlandi piirkonnas hukkus sõidukite heitgaaside tõttu ühe aasta jooksul 7,100 inimest.
- Inimkond kannatab rahvatervise kriisi all, mis on samuti lahutamatult seotud loodusega. Epideemiad ja pandeemiad on sagenenud, tekitades tohutu ülemaailmse tervisekriisi, mis seab ohtu miljonid inimesed. See nähtus, mida sageli soodustab haiguste sagenenud ülekandumine loomadelt inimestele (tuntud kui zoonoosid), on kaasa bioloogilise mitmekesisuse samaaegne hävitamine koos põllumajanduse piiride laienemisega põllumajanduse ja energeetika, kaevandamise ja transpordi megaprojektide ning linna- ja suuremahulise loomakasvatusega.
- Paljusid meie planeedi piirkondi kaitsevad talupoegade ja põlisrahvaste kogukonnad. Kapital ründab ja püüab neid hävitada, et võtta kontrolli alla nende kaitstud loodusvarad.
- Me elame läbi Maa süsteemi ja elu tasakaalu ökoloogilis-sotsiaalse kriisi. See ülemaailmne kriis mõjutab keskkonda, majandust, poliitikat, ühiskonda, eetikat, religioone ja meie enda elu mõtet.
- Miljardeid maailma vaesemaid inimesi mõjutab kõige enam toidu, vee, eluaseme, tööhõive, sissetulekute ja hariduse puudumine. Elutingimuste halvenemine on sundinud neid rändama ja tapnud tuhandeid inimesi, eriti lapsi ja naisi.
- See üldine kriis seab ohtu inimelu. Ilma julge tegutsemiseta võiks rünnaku all olev planeet siiski taastuda, kuid ilma inimesteta.
2. osa: Kes vastutab inimkonna ohtu seadmise eest?
- Kapitalism seisab silmitsi struktuurikriisiga. Ta ei suuda enam korraldada inimestele vajalike kaupade tootmist ja turustamist. Selle kasumi ja kapitali kogumise loogika takistab meil õiglasemat ja egalitaarsemat ühiskonda.
- See kriis väljendub majanduses, sotsiaalse ebavõrdsuse suurenemises, riigi ebaõnnestumises sotsiaalsete õiguste tagajana, formaalse demokraatia suutmatuses austada enamiku inimeste tahet ning valede väärtuste levitamises, mis põhinevad üksnes individualismil, tarbimishullus, ja isekus. See süsteem on majanduslikult ja keskkonna seisukohalt jätkusuutmatu ning me peame selle selja taha jätma.
- Peamised keskkonnakriisi eest vastutavad osapooled on suured rahvusvahelised korporatsioonid, kes ei austa piire, riike, valitsusi ega rahvaste õigusi. Mõned neist ettevõtetest, nagu Bayer, BASF, Monsanto, Syngenta ja DuPont, toodavad agrotoksiine, samas kui teised juhivad kaevandus-, auto- ja fossiilkütustel töötavat elektrienergia sektorit ning teised kontrollivad veeturgu (nt Coca- Cola, Pepsi ja Nestlé) ning maailma toiduturul. Nende kõigiga on seotud pangad ja nende finantskapital. Viimase kümnendi jooksul on nende korporatsioonidega liitunud võimsad rahvusvahelised tehnoloogiakorporatsioonid, mis kontrollivad ideoloogiat ja avalikku arvamust (Amazon, Microsoft, Google, Facebook/Meta ja Apple). Nende ettevõtete omanikud kuuluvad maailma rikkamate inimeste hulka.
- Siiski pole keskkonnakriisis süüdi ainsad ettevõtted; neid aitavad: a) valitsused, kes varjavad ja kaitsevad korporatiivset kuritegevust; b) peavoolumeedia, mis taotleb kasumit ja teenib ettevõtete huve, samal ajal pettes inimesi ja varjates vastutajaid; ja c) valitsuste moodustatud ja fantoomfondide katte all olevate suurkorporatsioonide poolt vallutatud rahvusvahelised organisatsioonid, mis neid organisatsioone otseselt mõjutavad ja ainult kordavad retoorikat ning korraldavad ebatõhusaid rahvusvahelisi kohtumisi, nagu osalisriikide konverents (COP), mis on nüüdseks kohtunud. 27 korda. See kehtib isegi ÜRO ja Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni puhul. Kõik need üksused peavad austama seadust.
- Tervitan julgeid positsioon Colombia president Gustavo Petro võttis ÜRO Peaassambleel 2022. aasta septembris ja entsüklikad paavst Franciscusest. Mõlemad on äratuskõne kogu maailmale.
3. osa: Milliseid lahendusi me nõuame?
Inimkonna ja koos sellega ka meie ühise kodu, planeedi Maa, päästmiseks on veel aega. Selleks on meil vaja julgust rakendada konkreetseid ja kiireloomulisi meetmeid ülemaailmsel tasandil. Talupoegade ja linnade äärealade rahvaliikumiste nimel teeme ettepaneku:
- Metsade raadamise ja ärilise põletamise keelamine kõigis põlismetsades ja savannides üle kogu maailma.
- Agrotoksiinide ja geneetiliselt muundatud seemnete kasutamise keelamine põllumajanduses, samuti antibiootikumide ja kasvustimulaatorite kasutamine loomakasvatuses.
- Mõistes hukka kõik kliimamuutustega seotud peibutuslahendused ja kapitali pakutud geoinseneritehnikad, mis spekuleerivad loodusega, sealhulgas süsinikuturuga.
- Kaevandamise keelamine põlisrahvaste ja traditsiooniliste kogukondade territooriumidel ning keskkonnakaitse- ja looduskaitsealadel ning nõudmine, et kogu kaevandamine oleks avalikult kontrollitud ja seda kasutataks üldiseks hüvanguks – mitte tulu teenimiseks.
- Plastide kasutamise range kontrollimine, sealhulgas toiduainete- ja joogitööstuses, ning nende taaskasutamise kohustuslikuks muutmine.
- Loodusvarade (nagu metsad, vesi ja bioloogiline mitmekesisus) tunnustamine universaalsete ühiskaupadena, mis teenivad kõiki inimesi, kes on immuunsed kapitalistliku erastamise suhtes.
- Talupoegade tunnustamine peamisteks looduse hooldajateks. Peame võitlema suurmaaomanike vastu ja viima läbi populaarseid agraarreforme, et saaksime võidelda sotsiaalse ebavõrdsuse ja vaesusega maal ning toota rohkem toitu kooskõlas loodusega.
- Ulatusliku, riiklikest vahenditest tasutud metsauuendusprogrammi elluviimine, mis tagab kõigi allikate ja jõekallaste, nõlvade ja muude ökoloogiliselt tundlike alade või kõrbestumisega alade ökoloogilise taastumise.
- Ülemaailmse vee eest hoolitsemise poliitika elluviimine, mis hoiab ära ookeanide, järvede ja jõgede reostuse ning kõrvaldab pinna- ja aluspinnase joogiveeallikate saastumise.
- Amazonase ja teiste Aafrika, Aasia ja Vaikse ookeani saarte troopiliste metsade kaitsmine ökoloogiliste territooriumidena oma riikide rahvaste hoole all.
- Agroökoloogia rakendamine toidusuveräänsuse sotsiaaltehnilise alusena, sealhulgas kõigile kättesaadava tervisliku toidu tootmine.
- Päikese- ja tuuleenergiasüsteemide rakendamiseks vajaliku rahastamise subsideerimine, mis on kogu maailmas elanikkonna kollektiivse haldamise all.
- Globaalse investeerimiskava elluviimine taastuvenergial põhineva ühistranspordi pakkumiseks, mis võimaldab linnades ümber korraldada ja parandada elutingimusi, võimaldades linnade detsentraliseerimist ja võimaldades inimestel maale jääda.
- Nõudes, et Põhja tööstusriigid tagaksid rahalised ressursid, et viia ellu kõik vajalikud meetmed ühiskonna ja looduse vahelise suhte jätkusuutlikuks taastamiseks, mõistes, et need riigid on ajalooliselt vastutavad globaalse saastamise eest ning jätkavad ebaõiglaste ja jätkusuutmatute mustritega. tootmine ja tarbimine.
- Nõudmine, et kõik valitsused lõpetaksid sõjad, sulgeksid välisriikide sõjaväebaasid ja peataks sõjalise agressiooni, et päästa elusid ja planeeti, mis põhineb arusaamal, et rahu on terve elu tingimus.
Nende ideede realiseerimiseks pakume välja rahvusvahelise pakti usujuhtide ja institutsioonide, keskkonna- ja rahvaliikumiste, otsustajate ja valitsuste vahel, et saaksime ellu viia programmi, mis tõstab kogu elanikkonna teadlikkust. Teeme ettepaneku korraldada rahvusvaheline konverents, et saaksime kokku tuua kõik elu kaitsvad kollektiivsed tegijad. Peame julgustama inimesi võitlema oma õiguste eest elu ja looduse kaitseks. Peame nõudma, et meedia võtaks endale kohustuse kaitsta inimeste huve ning kaitsta võrdseid õigusi, elu ja loodust.
Me võitleme alati selle nimel, et päästa elusid ja meie planeeti, elada solidaarselt ja rahus sotsiaalse võrdõiguslikkusega, vabanedes sotsiaalsest ebaõiglusest, ekspluateerimisest ja igasugusest diskrimineerimisest.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama