Õigus linnaga seotud organisatsioonide tavad üle maailma on väga erinevad, kuid neil on palju ühist. Hiljutisel New Yorgis toimunud konverentsil [1] esitatud aruanded Euroopas ja Ameerika Ühendriikides, Kreekast Ungarist kuni Saksamaani Prantsusmaani Portugalist Hispaaniani Ameerika Ühendriikideni, näitasid nii silmatorkavaid sarnasusi kui ka silmatorkavaid erinevusi, millel on ühine tõuge nende taga ja ühine entusiasm tegutsemiseks. Järgnev on katse luua raamistik, mille abil eraldada nende rühmade poliitika komponendid ja mis põhineb ärakasutatud, välistatud ja rahulolematu analüüsil.[2] Hüpoteesidega selle kohta, milliseid vastuseid võidakse genereerida. Võib küsida, kuidas võiks iga komponent seostuda varasemas arutelus loetletud „Õigus linnale” erineva lugemisega.[3] Loetelu eesmärk ei ole olla kõikehõlmav ega anda väärtushinnanguid "õigete" või "valede" lähenemisviiside kohta, vaid see on abivahend alternatiivsete eesmärkide ja tavade arutelu edendamisel.
1. Sihtringkond? Kuidas neid määratletakse? Kas vaesed, töölisklass, immigrandid, etnilised vähemused või „rassilised” või usulised rühmad? Vanuse järgi? Õigusliku staatuse, soo, seksuaalse sättumuse järgi? Töö-koha suhete, ametiühingusse kuulumise, palgamäärade, töötingimuste järgi?
Hüpotees: Teoreetiliselt avatud kõigile, kuid praktikas: ekspluateeritute, tõrjutute ja rahulolematute rühmad, millel on ühine nimetaja: turule orienteeritud kapitalism ja linnastumine halvasti teenivad, nende rühmade keskmes on ajalugu ja olemasolev sotsiaalpoliitiline olukord . Praktikas ei ole „kõik inimesed” valimisringkond, välja arvatud väga pikas perspektiivis – mõnel on juba õigus linnale ja nad kasutavad seda teiste välistamiseks.
2. Probleem Fookus? Gentrifikatsioon/ümberasumine peaaegu alati, otseselt või kaudselt, taskukohane eluase, kodutus, keskkond, tervishoid, hoolekandeprogrammid, töökohad, diskrimineerimine rassi, etnilise päritolu, soo, seksuaalse eelistuse, immigratsiooni staatuse, vaesuse, globaliseerumise, kohaliku kogukonna arengu alusel/ säilitamine?
Hüpotees: Pigem kogukonna- kui töökohaprobleemid, mille keskmes on peaaegu alati üks probleem, kõige sagedamini gentrifikatsioon/ümberasumine või eluase/kodutus, kuid kaasatud ja toetatud teistesse kampaaniatesse ja rühmadesse.
3. Organisatsiooni alus? Probleemipõhine? Kogukonna- või naabruskonnapõhine? Linnapõhine? Rahvuslik? Aktiivne ühe organisatsioonina või organisatsioonide koalitsioonina? Liikmepõhine, "liitlaste" mitteliikmetega? Palgalised töötajad ja/või vabatahtlikud? Kui kohalik, kas link riiklikule liidule? Globaalsed lingid?
Hüpotees: teatud tase tasustatud personal on vajalik; liikmemaksud aitavad organiseerida, kuid ei ole piisavad soovitud tegevuste rahastamiseks, põhimõtteline suhe allikate leidmisega, kuid pingeline. Aktsioonid korraldavad sagedamini liidu Õigus Linnale üksikud liikmesrühmad kui koalitsiooni/liidu enda poolt, kuid loodetakse kõrgele koostööle ja ühtsusele. Lingid riiklikele ja ülemaailmsetele gruppidele tõstavad moraali ja tõstavad teavet, kuid on sisuliselt kohalikest tegevustest eraldiseisvad.
4. Sisemine korraldus? Osalusdemokraatia? Ametlik demokraatia? Tugev juhtimine? Soovitakse spontaansust? Selged eneseharimise ja koolitusprogrammid? Väliste haridusvõimaluste/organisatsioonide kasutamine?
Hüpotees:[Saadaval on vähe otsest teavet.] Tugev rõhk osalusdemokraatial, kuid praktikas sõltub see oluliselt juhtimise ulatusest ja kvaliteedist, kusjuures aeg-ajalt on pingeid tõhususe ja demokraatia vahel. Jagatud ja täitmata vajadus laiendatud hariduse ja sisearutelu järele.
5. Strateegiad, taktikad? Meeleavaldused? Piketiliinid? Avalikud suhted? Petitsioonid? Kaasamine valimispoliitikasse, probleemide ümber? Kandidaatide ümber? Pidude ümber? Sisseistujad? Avalike ja/või eraruumide hõivamine? Streigid, töökohapõhised?
Hüpotees: Kõik rühmad õpivad kogemusest, nii enda kui ka üksteise kogemustest. Suhted meediaga on olulised, väärivad keskendunud tähelepanu. Sõjalisuse tase on rohkem väliselt määratud (kriisitase jne) kui sisemiste otsustega. Osaliselt sõltuv ideoloogilisest seisukohast konsensuse/võimukonfliktide soovitavuse osas.
6. Ajalooline olukord?: Kuidas sõltuvad vastused mõnele ülaltoodust majandusliku heaolu tasemest? Majanduskriis? Elatustaseme paranemise või languse tunne? l1% poliitika? Tase/positsioon globaliseerumisprotsessis? Ajalooliselt väljakujunenud õiguslikud, valitsus-, kultuurivormid? Osalemine sõjas? Sõjaväe roll? Korruptsioon?
Hüpotees: Sõltub mitte absoluutsel tasemel, vaid nii tajutud muutusest: tingimuste paranemisest või halvenemisest kui ka tajutavast ebaõiglusest: ebavõrdsus suureneb või väheneb, austust tunnustatakse või keelatakse?
7. Riigi roll? Kas riiki peetakse vaenlaseks? (eba)usaldusväärne sõber? Teisene kaalutlus? Lahinguväli? Tegevuse sihtmärk?
Hüpotees: Suhtumine sõltub 1% poliitikast: kas nad püüavad koopteerida ja leevendada, nagu heaoluriigi poliitikas, või kontrollida ja kui kontrollida, siis jõuga politsei mahasurumist, kriminaliseerimist või parempoolseid sallides/ergutades. opositsioonirühmad, nagu teeõhtu või skinheadid? Kasinusmeetmed? Neoliberaalne ideoloogiline pealetung? Kas formaalne valitsusstruktuur võimaldab rühmade sisulist mõju avaldada?
8. Motivatsioon? Mis ajendab liikmelisust: majanduslikud raskused? Ebakindlus? Kas praeguste või tulevaste hüvitiste kaotamine? Pettunud olevik või laienenud püüdlused? Ebaõigluse tunne? Väärikuse solvamine? Instinktid, „teadvus”,[4] teoreetiline analüüs? Uskumuste süsteem, ajalooline või manipuleeritud?
Hüpotees: Kindlasti materiaalne tingimus ekspluateeritutele ja tõrjututele, nende jaoks ehitatud, samuti rahulolematute väärikuse, austuse, diskrimineerimise, ebaõigluse, sisuliste küsimuste jaoks.
9. Juhtiv teooria? Milline praeguste tingimuste selgitus juhib strateegiat? marksist? Klassikonflikt? Keynesi? Loomupärane kalduvus kriisile? Foucault? Lefebvre? Saul Alinsky? Piven ja Cloward? Pluralism? Uus vasak? Globalism? Anarhist? Agentuur vs struktuur? Kuidas mõjutab teooria strateegiat? Kas see kajastub missiooniavalduses?
Hüpotees: Eksplitsiitse teooria arendamine juhindub suuresti vajadusest asetada kohesed tegevused konteksti, suure teooria vältimine. Toetumine elatud kogemuse üldisele mõistmisele. Sageli reageerivad domineerivale teooriale, nt. kokkuhoid soodustab majanduskasvu, miinimumpalk maksab töökohti, taskukohase eluaseme pakkumine õõnestab tööstiimulit. Piiratud "liitlaste" kasutamine, suhtlemine rahulolematutega. “Antikapitalist” võib olla hea ühine nimetaja.
Hüpoteeside kokkupanemine võib olla omamoodi ülevaade rühmade kollektiivsetest kogemustest.
--------
1. Sponsoriks ja hoiuks Rosa Luxemburg Foundation New Yorgis, 22. november 2013. Vt wwww.roosalux-nyc.org.
2. Varasema versiooni kohta vt Blogi #6 – „Occupy jaoks, mida tähendab 99%”, aadressil pmarcuse.wordpress.com.
3. Vaadake ajaveebi nr 40 – „Lugedes õigust linnale” aadressil pmarcuse.wordpress.com. [1]
4. Vt Herbert Marcuse, Essay on Liberation
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama