Kui 25. märtsil tabas Iraagi telebüroosid Bagdadis USA raketilöök, kritiseerisid ajakirjandus ja inimõigusorganisatsioonid tugevalt meedia sihtimist. Rahvusvahelise ajakirjanike föderatsiooni peasekretär Aidan White soovitas, et "tuleks korraldada selge rahvusvaheline uurimine selle kohta, kas see pommitamine rikub Genfi konventsioone või mitte." White ütles Reutersile (3): "Taaskord näeme demokraatliku maailma sõjaväelisi ja poliitilisi komandöre, kes on sihikule võtnud televisioonivõrgu lihtsalt sellepärast, et neile ei meeldi selle edastatav sõnum."
Genfi konventsioonid keelavad sihtmärgiks seada tsiviilrajatised – olenemata sellest, kas need kuuluvad riigile või mitte, kui neid ei kasutata sõjalistel eesmärkidel. Amnesty International hoiatas (3/26/03), et rünnak võis olla "sõjakuritegu" ja rõhutas, et telejaama pommitamine "lihtsalt seetõttu, et seda kasutatakse propaganda eesmärgil" on rahvusvahelise humanitaarõiguse kohaselt ebaseaduslik. "Koostus," ütles Amnesty, lasub "koalitsioonivägedel" tõestada "telejaama sõjalist kasutamist ja kui see nii on, siis näidata, et rünnak võttis arvesse ohtu tsiviileludele."
Samuti kinnitas Human Rights Watch (3), et Iraagi televisiooni sihtimine selle propagandaväärtuse alusel oleks ebaseaduslik. "Kuigi vaenlase propaganda peatamine võib aidata Iraagi elanikkonda demoraliseerida ja õõnestada valitsuse poliitilist toetust," ütles HRW, "ei paku kumbki eesmärk "konkreetset ja otsest" sõjalist eelist, mis on rahvusvahelise õiguse alusel vajalik, et muuta tsiviilringhäälingu rajatised legitiimseks sõjaliseks sihtmärgiks. ”
Mõned USA ajakirjanikud pole aga Iraagi ajakirjanike sihtimise pärast erilist muret näidanud. Enne pommitamist tundus mõni isegi soovivat teada, miks ringhäälingurajatisi pole veel rünnatud. Fox Newsi kanali John Gibson mõtles (3): „Kas peaksime Iraagi televisiooni eetrist maha võtma? Kas peaksime ühe sinna ahju toru alla panema?" Foxi Bill O'Reilly (24) nõustus: "Ma arvan, et nad oleksid pidanud televiisori, Iraagi televisiooni, välja võtma. Miks nad pole Iraagi teletorne välja viinud?
MSNBC korrespondent David Shuster pakkus: "Palju küsimusi selle kohta, miks riiklikul televisioonil lubatakse edastamist jätkata. Koalitsiooniväed ju teavad, kus need saatetornid asuvad. CNBC-s pakkus Forrest Sawyer pommitamise taktikalisi alternatiive (3): „Seal on operatiivtöötajad. Sa võid sabotaažiga sisse minna, hoone välja viia, torni välja viia.
Andrea Mitchell märkis saates NBC Nightly News (3), et "paljude üllatuseks ei ole USA Iraagi televisiooni peakorterit välja võtnud." Mitchelli raport hoiatas, et "USA. ametnike sõnul asub televisiooni peakorter tsiviilpiirkonnas. Selle pommitamine vihastaks araabia maailma veelgi ja USA-l oleks vaja, et telejaam edastaks oma sõnumi, kui koalitsiooniväed jõuavad Bagdadi. Siiski annab Iraagi televisiooni eetrisse jäämise lubamine Saddamile tugeva tööriista, mis aitab hoida oma režiimi puutumatuna. Ta ei pakkunud Genfi konventsioone põhjusena meediaväljaande pommitamise vältimiseks.
Pärast rajatise löömist väljendasid mõned ajakirjanikud rahulolu. CNN-i Aaron Brown (3) meenutas, et "paljud inimesed imestasid, miks lubati Iraagi televisioonil eetrisse jääda, miks lubas koalitsioon Iraagi televisioonil nii kaua eetris püsida." Näis, et CNN-i korrespondent Nic Robertson kaitses rünnakut, öeldes, et telejaama pommitamine "võtab Iraagi juhtkonnalt ära väga olulise vahendi – näo näitamise, sõnumi edastamise Iraagi rahvale ja tõesti neile ütlemise, et nad on endiselt kontrolli all." Väärib märkimist, et CNN, nagu ka teised USA uudisteväljaanded, pakub kõiki neid funktsioone USA valitsusele.
New York Timesi reporter Michael Gordon esines CNN-is (3), et toetada rünnakut: "Ja isiklikult arvan, et televisioon põhineb sellel, mida olen Iraagi televisioonist näinud, ja Saddam Hussein esitas oma rahvale propagandat ja Ma arvan, et Apache helikopteri demonstreerimine ja põllumees tulistas selle alla ning püüdes oma avalikkust veenda, et tema tegelikult vastutab, kui me üritame saata täpselt vastupidist sõnumit, oli minu arvates sobiv sihtmärk.
New York Timesi andmetel (3) näis, et Foxi Gibson läks nii kaugele, et võttis endale Iraagi televisiooni pommitamise eest au, mis viitab sellele, et Foxi „kriitika lubas Saddam Husseinil oma kodanikega rääkida ja neile valetada. on mõju avaldanud." Foxi reporter major Garrett teatas (26): "Siin on olnud pidev küsimus, miks [Iraagi TV] eetrisse jääb."
Arvestades selliseid hoiakuid, pole ehk üllatav, et arutelud Iraagi televisiooni ründamise seaduslikkuse üle on USA peavoolumeedias olnud haruldased. Kuid kui Valge Maja süüdistas Iraaki Genfi konventsioonide rikkumises, edastades kaadreid Ameerika sõjavangidest, oli meedia innukalt kaasatud rahvusvahelise õiguse teemasse. Kahju, et USA meedia pole hoidnud USA valitsust samade standardite järgi.
Kui soovite julgustada meediaväljaandeid seda lugu uurima, on kontaktteave saadaval FAIRi veebisaidil: http://www.fair.org/media-contact-list.html
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama