Vachipindura kupikisa kwaipokana nePalestine kuputika kwechando kudanho rehurumende yavo muna Chikumi 5 rekudzoreredza chibvumirano chemakore makumi mana nemanomwe chekutsanangura Jerusarema rekumabvazuva se "rakagarwa," Gurukota rezvekunze, Julie Bishop, muna Chikumi 47 vakaramba "shanduko" yehurumende yeAustralia.
Musi waJune 5, Gweta Guru reAustralia, George Brandis mumashoko akati: “Rondedzero yeEast Jerusalem se‘Yakagarwa East Jerusalem’ ishoko rine pfungwa dzakaipa, dzisingakodzeri uye dzisina basa.”
Izwi idzva rekuAustralia rakatsamwisa Jorodhani, mutengi mukuru wechitatu wemakwai eAustralia kuMiddle East, kuti ashevedze mukuru weAustralia, John Feakes, kuti ataure "kunetsekana" kwaro nekuti "sarudzo yehurumende yeAustralia inotyora mutemo wepasi rose nezvisungo zvinotarisa kumabvazuva. Jerusarema sechikamu chakakosha chenzvimbo dzese dzePalestine dzakatorwa muna 1967.
Saizvozvowo, Mumiriri weAustralia muRamallah, Tom Wilson, akadanwa nePalestine Ministry of Foreign Affairs kuti ataure “kunetsekana kukuru” nokuti mashoko aBrandis “anopesana nezvisungo zvose zvenyika yose.” Vakakumbira "kujekeswa kwepamutemo."
Mashoko aBishop ekuti “no change” akauya achipindura. Zvakateverwa muna Chikumi 14 neMutungamiriri Tony Abbott uyo akati, ari parwendo kuenda kuNorth America, kuti hurumende yake yakanga yangoita "tsananguro yematemu."
Australia ichiri "zvakasimba" inotsigira "mhinduro yenyika mbiri" uye "hapana shanduko mugwaro - hapana shanduko mumutemo," Abbot akadaro, asi panguva imwe cheteyo akasimbisa kuti, "Isu tinoramba zvachose kutaura kune inogarwa East. Jerusarema.”
Abbot mazuva maviri apfuura akataura kuti Nzvimbo Dzakabatwa Palestine (OPT) dziri mu "chokwadi ... munzvimbo dzine nharo."
Canberra haisi kuratidza zviratidzo zvekudzokera pasi. Mumiriri weAustralia kuIsrael, Dave Sharma, musi waChikumi 11 akati kufunga kwaBrandis kunogona kutungamira hurumende yake kushanduko yemitauro yepamutemo paWest Bank.
"Ini ndinofunga tinongodaidza West Bank, 'West Bank,' senzvimbo yenzvimbo tisingawedzeri chero adjectives kwairi, ingave 'yakagarwa' [nzvimbo yePalestine] kana 'kupokana' [nzvimbo yeIsrael]. Tichangozvidaidza kuti zvazvaita, inova 'West Bank.',” akaudza Tablet. Zvisinei, izvi hazvisati zviri pamutemo, akadaro.
"Hapana shanduko pamamiriro ehurumende yeAustralia pamusoro pemamiriro epamutemo ePalestine Territories, kusanganisira East Jerusalem," Bishop "vakajekesa" mukutaura kwavo. Akanga asiri kugutsikana. Kuvimbika kwokuramba kwaBhishopi naAbbot kwe“shanduko” hakungambovi nomusoro.
I "shanduko huru munzvimbo yeAustralia paPalestine," Gurukota rezvekunze rePalestine Riyad al-Maliki akadaro. Mukuru wenhumwa dzePalestine kuCanberra, Izzat Abdulhadi, akati maitiro matsva eAustralia "anotsamwisa."
Musi waChikumi 12, vamiriri veArab neIslam kubva kunyika gumi nesere, kusanganisira Saudi Arabia, Egypt neIndonesia, vakaratidzira kuAustralia Dhipatimendi Rezvekunze muCanberra.
Jerusarema ndiro muzinda wechigarire weOrganisation of Islamic Cooperation (OIC). Sangano iri rakavambwa mukupindura kupiswa kweAl-Aqsa Mosque, nzvimbo yechitatu tsvene yeIslam, neanopisa moto wekuAustralia Michael Dennis Rohan muna 1969.
The Australian musi waChikumi 10 yakashuma kubva kuJerusarema kuti OIC ine nhengo makumi mashanu nenomwe ichaita musangano wechimbichimbi mwedzi uno nenhengo makumi maviri nembiri dzeArab League kuti vasarudze mhinduro yavo kune chiziviso cheAustralia che "teminologies".
Munyori Mukuru weArab League, Nabil al-Arabi akatumira Bishop "tsamba yekuratidzira" achikumbira "kujekeswa zviri pamutemo," mutevedzeri wavo Ahmad bin Hilli akadaro Muvhuro wapfuura.
MaPalestine ari parekodhi kukumbira mabhiriyoni akawanda epagore ezvekurima kunze kwenyika kunhengo dzenhengo munhaurirano. Mutevedzeri weMutungamiriri weAustralia Warren Truss akaudza vatori venhau neChishanu chapfuura kuti "tichashanda nesimba navo ... kuchengetedza kutengeserana," asi kusvika pari zvino hurumende yavo haisati yaratidza zviratidzo zvakadaro.
Mashoko aBishop naAbbot ekuti “hapana shanduko” akaedza kuratidza kuti mutemo wenyika yavo hauna kushanduka uye kana pakava neshanduko inongove yemutauro chete.
Chero zvingave shanduko ye "terminology" haishandire zvido zveAustralia kana Palestine. Tichiuya pamberi pekushanya kuri kuuya kweMutungamiriri weIsrael Benyamin Netanyahu kuAustralia zhizha rino, kuve wekutanga akagara pachigaro cheIsrael kushanyira Canberra, inoshanda chete sechipo chekugamuchira mahara.
Nekudaro, kusvika pa47th mhemberero yekugara kweIsrael munzvimbo yePalestine kumabvazuva kweJerusarema, West Bank neGaza Strip uye muna 2014, iyo United Nations yakazivisa Gore reNyika Dzekubatana nePalestine People, "shanduko yemutauro" yeAustralia "yainyadzisa uye inokatyamadza. , "maererano nenhengo ye Executive Committee yePalestine Liberation Organisation (PLO), Hanan Ashrawi.
"Zviratidzo zvakadaro uye zvisingatarisirwi ... hazvisi mukutyora zviri pachena kwemutemo wepasi rose uye kubvumirana kwepasi rose, asi zvakare zvinouraya mukutsvaga runyararo uye muchetura kune chero kuedza kudzika mutemo wepasi rose," Ashrawi akatorwa mashoko. Nguva dzeIsrael muna Chikumi 6.
Kutaura zvazviri, kutsanangura nzvimbo dzePalestine, Jerusarema rekumabvazuva rinosanganisira, se "yakagarwa" haisi nzvimbo yePalestine chete.
Kutorwa kweIsrael kweEast Jerusalem hakuna kucherechedzwa nenyika dzepasirese uye nyika dzese zana nemakumi mapfumbamwe nenhatu dzeUN, kusanganisira US, dzinoramba kuva nemahofisi avo kuJerusarema nekuti zvaizoreva kucherechedzwa kwavo kweguta seguta guru reIsrael.
Rakabudiswa neThe Guardian musi waChikumi 11, Ben Saul akanyora kuti: “Kudaidza Jerusarema rekumabvazuva kuti 'rakagarwa' rinongobvuma mamiriro emutemo ari pedyo nepasirese ariko, kureva kuti haisi nharaunda yeIsrael.
"Kuzivisa kuti Jerusarema rekumabvazuva harizonzi 'rakagarwa' zvinoreva kuti Australia inoramba kushandiswa kwemutemo wepasi rose wekubatsira vanhu ... Saul akadaro, achiwedzera kuti "maonero matsva eAustralia ... anoshatisa mutemo wepasi rose uye anotyora zvisungo zvemutemo wepasi rose weAustralia" maererano nezvibvumirano zveGeneva izvo Australia neIsrael zvakasaina.
UN Security Council Resolution 478 pana August 20, 1980 yakatsoropodza “nemashoko akasimba zvikuru kugadzwa neIsrael kwe‘mutemo mukuru’ paJerusarema,” yakasimbisa “kuti kugadzwa kwo‘mutemo mukuru’ neIsrael kunoreva kuputswa kwomutemo wenyika dzakawanda. ” uye yakasarudza “kuti matanho ese emutemo uye ekutonga nezviito zvakatorwa neIsrael, Simba riripo, izvo zvakashandura kana kuti kushandura chimiro uye chimiro cheGuta Dzvene reJerusarema, uye kunyanya 'mutemo wekutanga' weJerusarema, vari isina maturo uye isina chinhu uye inofanira kubviswa pakarepo.”
Zvisarudzo makumi mapfumbamwe zveUNSC, ndoda vamwe makumi mana vakavhoterwa neUS, vanotonga zvinoenderana. Zvino Australia ndiyo yega imwe nyika inobatana nekutsigira Israeri mukutyora kwayo zvese zvisungo izvi. Kunze kweIsrael, ndiyo chete nyika inoshandura mutauro wayo paPalestinianOccupied Territories.
mitauro yeAustralia muchirevo
Vanhu vePalestine havazivikanwi nekurangarira kwavo kupfupi. Vanoona "kujekeswa kwechirevo" chehurumende yeAustralia mumamiriro ezvinhu ekuchinja kwemitemo yenyika ichangoburwa neIsrael pamwe nemaitiro eAustralia anopokana nePalestine.
Mwedzi wapera, Ambassador Sharma vakasangana muEast Jerusalem neIsrael Minister of Housing Uri Ariel, uyo ari mutariri wekuvaka zvisiri pamutemo kwekugara kwekoloni muOPT.
Muna Ndira gore rino, panguva yekushanya zviri pamutemo kuIsrael, Gurukota rezvekune dzimwe nyika Bishop akaudza Times yeIsrael kuti haana chokwadi chekuti kuvaka kweIsrael kwenzvimbo dzekugara zvisiri pamutemo muOPT kutyora mutemo wepasirese, uye vakadaidzira kurwisa kwepasirese kwenzvimbo idzi " anti-Semitic” uye “Unyengeri husingatendwe.”
Muna Mbudzi wapfuura, Australia yakatadza kubatana nenyika dze158 dzakatsigira chisungo cheUN General Assembly chaidaidzira kupera kwekugara kweIsrael kana kubatana nenyika zana nemakumi matanhatu idzo dzakatsigira chimwe chisungo chaidaidzira kuti Israeri "iite zvakanyanyisa" ne160 Geneva Kokorodzano.
Muna Mbudzi 2012, Australia yakaramba kutsigira kucherechedzwa kweUNGA kwePalestine se "nyika isiri nhengo inocherekedza" nevhoti ye138 kusvika 9, ichipa PM Abbot "kujekesa" kwazvino kuti Australia ichiri "zvakasimba" inotsigira "mhinduro yenyika mbiri. ” kutaura kusina maturo.
Zvakataurwa naEmeritus Purofesa Peter Boyce AO, Mutungamiriri weAustralia Institute of International Affairs muTasmania, ongororo ya2010 yakawana kuti 78% yevaAustralia vaipokana nemutemo weIsrael wekugara uye 22% chete ndivo vaifunga kuti Jerusarema rinofanira kuzivikanwa seguta guru reIsrael. Munguva ichangopfuura, panguva yevhoti yeGeneral Assembly ye2012 pamusoro pePalestine isiri nhengo yekuona mamiriro eHurumende, 51% yeAustralia vakafunga kuti nyika yavo inofanira kuvhota "Hongu" uye 15% chete "Kwete."
Muzvinafundo Boyce akanyora kuti: “Australia yakaita basa rinokosha mukugadzwa kwenyika yeIsrael” uye “yakamira yoga pakati pehurumende dzekumadokero mukubatana kwayo neIsrael.
Chokwadi Boyce aive nenhoroondo mupfungwa. Australia pachinzvimbo chayo saSachigaro we UN General Assembly's Ad Hoc Committee yePalestine yakabatsira kusundira mukati UN Partition Plan musi waMbudzi 29, 1947. Yakanga iri nyika yekutanga yeUnited Nations kuvhota ichitsigira hutongi hweIsrael uye yekutanga kupa Israel de-jure kuzivikanwa apo US yakaziva kuti de-facto chete. Israel yaive zvakare nyika yekutanga yeMiddle East iyo Australia yakamisa hukama hwekudyidzana muna 1949.
Australia yakanga yadzivirira hondo dzese dzeIsrael paPalestine, Egypt, Jordan, Lebanon neSyria se "mukuzvidzivirira," kunyanya hondo ya1967 umo yakatora nzvimbo dzakawanda dzePalestine nenyika ina dzeArab.
Nicola Nasser mutori wenhau weArab anogara muBirzeit, West Bank yenzvimbo dzakatorwa neIsrael dzePalestine. [email inodzivirirwa]
ZNetwork inopihwa mari chete kuburikidza nerupo rwevaverengi vayo.
dhoneta