Ezinsukwini ezedlule abezindaba babike ukuthi uMengameli UDilma Rousefflikuphikile ukuthi lizamile ukuthonya ibhange elikhulu laseBrazil ukuthi lehlise inzalo yesikhathi esifushane, njengoba ibhange lenza ngo-August 31 lisuka kumaphesenti angu-12.5 laya ku-12.0. Iqiniso lokuthi angazizwa enesibopho sokwenza isitatimende esinjalo libonisa ukuthi kunenkinga ngentando yeningi yaseBrazil - nakuba kuyinkinga iBrazil eyabelana ngayo ne-United States, amazwe ase-Europe, kanye nengxenye enkulu yomhlaba.
Kunzima ukuthola impikiswano esemthethweni yokuthi ibhange elikhulu lizimele ngaphandle kwentando yabavoti, kanye nabaholi balo abakhethiwe - kungaba segatsha eliphezulu noma lezomthetho. Akufani nophiko lwezobulungiswa, lapho inkulumo-mpikiswano yendabuko ithi kudingeka amajaji azimele ukuze asize ukuqinisekisa ukusebenza komthetho. Abamabhange abakhulu abawuchazi umthetho, kodwa bathatha isinqumo ngenqubomgomo yomnotho omkhulu ebaluleke kakhulu etholakala kohulumeni bentando yeningi - inqubomgomo yezimali. Asikho isizathu esisobala sokuthi inqubomgomo yezimali kufanele ibe ngaphandle kombuso wentando yeningi, kuyilapho umgomo wezimali - intela nokusetshenziswa kwemali - inqunywa izikhulu ezikhethwe ngentando yeningi.
Ngamanye amazwi, labo abaphikisa ngokuthi ibhange elikhulu kufanele "lizimele" benza impikiswano eyeqisayo, esezingeni eliphakeme - bathi inqubomgomo yezimali ibaluleke kakhulu ukuthi ingathonywa abavoti. Kodwa lokhu kungashiwo nganoma iyiphi inqubomgomo yezomnotho, noma ezinye izinqubomgomo ezibalulekile futhi - kungani kungabi nenkosi ethatha lezi zinqumo?
Umnotho wase-Brazil wehla ngokushesha kunalokho obekulindelwe. Ucwaningo lweBhange Lombuso lwezibikezelo zezomnotho lunokukhula kwe-GDP yango-2011 okuza ngamaphesenti angu-3.7, ngaphansi kwesigamu sokukhula kwangonyaka odlule ngamaphesenti angu-7.5, futhi kwehle uma kuqhathaniswa nezilinganiso zangaphambili ngamaphesenti amane. Ukwehliswa kwakamuva kwezibikezelo kusuka ekungaqinisekini kwezomnotho kwamanje kanye nokuntengantenga okubangelwa yizinkinga zangempela nezingenzeka zezezimali ku-eurozone. Okuxakayo ukuthi lokho kuwumphumela wezinqubomgomo zelinye lamabhange angodlayo kakhulu emhlabeni - i-European Central Bank. Uma kuqhathaniswa ne-European Central Bank, uBen Bernanke, usihlalo we-US Federal Reserve, ubukeka njengomuntu wezenhlalakahle.
Ukwehla kwamandla emali entengo yabathengi baseBrazil ezinyangeni eziyi-12 ezedlule, kuhlanganisa no-Agasti, kungamaphesenti angu-7.23. Kodwa-ke, ukwehla kwamandla emali okulungiselwe isizini ezinyangeni ezintathu ezedlule, okuhlanganisa no-August kungamaphesenti angu-5 - okubonisa ukuthi ukwehla kwamandla emali kuyehla.
Ibhange elimaphakathi lingase lizimele ezidingweni zabavoti, kodwa alikho ngempela "elizimele" - kunalokho, njengaseBrazil, lenza ngokuzuzisayo umkhakha wezezimali. Yingakho izilinganiso zenzalo zaseBrazil ziphakathi kweziphakeme kakhulu emhlabeni, futhi ngani Imali yaseBrazil ingenye ebaluleke kakhulu emhlabeni - ngaleyo ndlela ilimaza ezokukhiqiza nezimboni zaseBrazil. Ukuziphendulela ngedemokhrasi kwebhange eliphakathi - esikhundleni sokuthi "inkululeko" yalo okuthiwa "izimele" - kuzosiza iBrazil ukuthi ifinyelele amandla ayo omnotho osekunesikhathi eside ephikwa.
UMark Weisbrot ungumqondisi-munye weCentre for Economic and Policy Research, eWashington, DC Uphinde abe ngumongameli we Inqubomgomo Yomthetho Nje. Lesi sihloko sashicilelwa okokuqala ngabakwa CEPR ngomhlaka-14 Septhemba 2011 ngaphansi kwelayisensi ye-Creative Commons.
I-ZNetwork ixhaswa kuphela ngokuphana kwabafundi bayo.
Nikela