Uhulumeni waseVenezuela umemezele inqwaba yezinyathelo zokunqoba ukwanda kokushoda kokudla ezweni.
Ezinyangeni zamuva nje ukushoda kweminye imikhiqizo eyisisekelo njengobisi, ibhotela, umbila noshukela kuye kwaphawulwa kulo lonke elaseVenezuela. Ngenyanga edlule ukushoda kufinyelele emazingeni amabi kakhulu kusukela ngo-Ephreli 2009, ngokusho kweBhange Elikhulu lezwe.
NgoMsombuluko ebusuku iPhini likaMongameli uJorge Arreaza umemezele inqwaba yezinyathelo zikahulumeni zokuxazulula le nkinga.
Intengo elawulwayo yenkukhu, inyama yenkomo, ubisi kanye noshizi izokwenyuswa ngama-20% ukuze kugqugquzelwe ukukhiqizwa. Iningi lale mikhiqizo lagcina ukukhuphuka intengo ngo-2011, lapho kwethulwa ukulawulwa kwentengo ezimpahleni eziyisisekelo ukuze kuqinisekiswe ukufinyeleleka kwabantu baseVenezuela abampofu kakhulu.
Ezinye izindlela ezigxile ekwandiseni ukukhiqizwa kokudla okuyisisekelo zibandakanya ukususa intela yeholo emkhiqizweni wezolimo, ukwethula uxhaso lukahulumeni lokukhiqiza ushukela, kanye nokwenyusa amanani kubakhiqizi bakawoyela kabhekilanga.
Uhulumeni uzophinde atshale imali ngqo endaweni eyihekthare eyi-1,000 ye-greenhouse complex futhi ahlele kabusha ukukhiqizwa kwe-state agro-industrial.
Izikhulu zithi ukwanda kokushoda kokudla kungenxa โyempi yezomnothoโ eyenziwa yizinkampani ezizimele ngokumelene nohulumeni, zicaphuna ukusetshenziswa kakhulu futhi zisola abenzi bokudla ngokunciphisa ukukhiqizwa nokuqongelela ukudla ukuze kudaleke ukushoda.
Kusenjalo, ezinye ingcwethi kwezenotho kanye lamabandla aphikisayo aphikisayo zithi ukuswelakala kwentengo kahulumende kanye lokuswelakala kwemali yakwamanye amazwe ephiwa abakhiqizi bokudla yikhona okubangela ukusilela kwemali.
Umholi weqembu eliphikisayo uHenrique Capriles ukugxekile ukwenyuka kwamanye amanani okudla alawulwayo โnjengokulamba [kwezwe]โ futhi wasola uhulumeni โngokungaphenduleki nokuqamba amangaโ.
Uhulumeni uphinde wasayina izivumelwano nabalingani beMercosur njengeBrazil ukuthi bangenise amathani angama-700,000 okudla ezinsukwini ezizayo ngenhloso yokuqeda ukushoda.
Imihlangano ne-Polar Group
Uhulumeni ubamba nemihlangano eminingi nesikhondlakhondla sokudla saseVenezuela iPolar ukusiza ukuxazulula ukushoda kokudla ezweni.
NgoMgqibelo uMongameli uNicolas Maduro usole uPolar ngokubamba iqhaza โempini yezomnothoโ emelene nohulumeni ngokunciphisa ukukhiqizwa nokuqongelela imali ukuze kudaleke ukushoda ngamabomu.
Ngokwezibalo zenkampani uqobo, i-Polar ikhiqiza u-48% wemikhiqizo kabhasikidi wokudla oyisisekelo waseVenezuela. Umongameli wayo, u-Lorenzo Mendoza, ungowesibili umuntu ocebe kakhulu eVenezuela kanye nama-329th abacebe kakhulu emhlabeni, kusho umagazini iForbes.
NgoMsombuluko ebusuku uMendoza ubambe isithangami sabezindaba lapho ebize khona ukuthi izinsolo zikaMaduro โzingamangaโ futhi waphikisa ngokuthi inkampani yakhe inyuse ukukhiqizwa kommbila, okuwumgogodla wezwe, ngo-10% kuze kube manje kulo nyaka.
Ungqongqoshe wezangaphandle waseVenezuela, u-Elias Jaua, uphikisana nesitatimende sikaMendoza, ethi bobabili uhulumeni kanye noMendoza "banesibopho" sokuhlinzekwa kokudla eVenezuela. Uqhube wathi i-Polar โingakhiqiza okwengeziwe, isabalalise okwengeziwe, ibambisane nempahla, futhi [isize] ngokumelene nokuqongelela imaliโ.
NgoMsombuluko ebusuku uMendoza kanye nabamele uhulumeni bahlangane ukuze bahlaziye uchungechunge lokukhiqiza lwe-Polar ukusiza ukuqinisekisa ukuhlinzekwa kokudla okuyisisekelo kubantu baseVenezuela.
IPhini likaMongameli u-Arreaza kamuva wabika ukuthi umhlangano "ukhiqize". Uphinde wathi uNicolas Maduro uzibophezele ekuxoxisaneni nezinkampani ezizimele ukuze athole "iphuzu lokulinganisa" mayelana nokunikezwa kwemali yangaphandle kubakhiqizi bokudla ukuze bathengiswe ngaphandle.
Noma kunjalo, u-Arreaza uxwayise ngokuthi "abadlali bezomnotho kufanele bagcine imingcele yeqembu lezepolitiki futhi bazinikele ekukhiqizeni".
UMaduro uzophinde abe nomhlangano wesibili noMendoza namuhla, lapho ethembise khona โukumenza [uMendoza] asebenzele izidingo zezweโ.
I-ZNetwork ixhaswa kuphela ngokuphana kwabafundi bayo.
Nikela