Ole Vaega 4 lea ile fa'asologa o tala fa'asolopito e 5-vaega o lo'o taula'i ile pulega a le malo o Amerika, fa'ava-o-malo ma fa'aletamaoaiga fou i le lalolagi atoa ile 40 tausaga talu ai. O le vaega mulimuli o le a lomia i le Aso Lua a sau.
NEO-LIBERAL ECONOMICS (fa'aauau mai vaega 3)
O le mea ua folasia mai i le taimi nei, e uiga i suiga i le faasoasoaina o tupe maua, sa i le vaega o vaega i totonu o le US social order; i lenei tulaga, quintile ma quintile. Ua o'o i le taimi e va'ai ai pe fa'afefea ona a'afia ai le sosaiete lautele.
Sociologists ma economists faʻaogaina se numera e taʻua o le Gini index e fua ai le le tutusa. O faʻamaumauga o tupe maua a le aiga ua faʻaaogaina i le taimi nei, ma o le a faʻaauau pea ona matou faʻaaogaina. O se fa'ailoga Gini e faigofie lava ona fa'aoga. E fuaina le le tutusa i totonu o se sosaiete. O le fa'ailoga Gini e masani ona lipotia i le va o le 0.000 ma le 1.000, ma e masani ona tusia i le afe, e pei lava o le pasene manumalo: tolu numera pe a uma le tesimal. Ma o le maualuga o le sikoa Gini, o le tele foi lea o le le tutusa.
A tilotilo i le Gini index, e lua vaitau talu mai le 1947, na amata ai e le Malo o Amerika le fuafuaina o le Gini index mo le atunuu. Mai le 1947-1968, faʻatasi ai ma suiga faʻaletausaga sili atu pe laʻititi, o loʻo agai i lalo le tulaga, e faʻaalia ai le faʻaitiitia o le le tutusa: mai le .376 i le 1947 i le .378 i le 1950, ae faʻasolo i lalo i le .348 i le 1968. O lea, toe, i luga o le vaitau muamua, ua agai i lalo le tulaga.
O le a le mea ua tupu talu mai lena taimi? Mai le tulaga maualalo i le 1968 o le .348, o le tulaga ua agai i luga (siitia le tutusa). I le 1982, o le Gini index na paʻu i le .380, lea na maualuga atu nai lo se tasi tausaga i le va o le 1947-1968, ma le US e leʻi alu i lalo ole .380 talu mai lena taimi. E oo atu i le 1992, ua oo i le .403, ma e matou te lei toe foi lava i lalo o le .400. I le 2001, na lavea ai e le US le .435. Ae o le sikoa mo le 2005 faatoa lomia talu ai nei: .440.[1] O lea la, ua faasolosolo ina leaga le tulaga, ma faatasi ai ma faiga faavae na faavaeina i lalo o George W. Bush, ou te vaai i latou na o le faaauau pea ona faateleina i le vaitaimi o lumanai. [Ma o le mea moni, o lenei faʻatupulaia o loʻo faʻaauau pea i lalo o le Republicans ma le Democrats, ae talu ai na pulea e le Republicans le au peresitene mo le 18 o le 26 tausaga talu ai (talu mai le 1981), latou te maua le tele o le faʻafetai-ae aua neʻi galo. ua pulea e le Democrats le Konekeresi i le tele o na tausaga, o lea foi, ua avea foi i latou ma se faʻaumatia avanoa tutusa!]
Ae ui i lea, e tasi le isi fesili e tatau ona fesiligia: faʻafefea ona faʻatusatusa lenei le tutusa o tupe maua i le US i isi atunuu i le lalolagi atoa? O le maualuga o le le tutusa o tupe maua e faʻatusatusa i isi sosaiete "atinaʻe", pe faʻatusatusa i atunuu "atinaʻe"?
E tatau ona tatou liliu atu i le US Central Intelligence Agency (CIA) mo a tatou faʻamatalaga. O le CIA o lo'o fa'atatauina togi Gini mo tupe maua a aiga i le tele o atunu'u o le lalolagi, ma o le taimi mulimuli na siaki ai i le 2007 (Aokuso 1), sa i ai fa'amaumauga i luga o atunu'u e 122 i luga o le latou upegatafa'ilagi ma o nei numera na toe fa'afouina ia Iulai 19, 2007 (US Central Intelligence Agency, 2007, “The World Factbook. Field Listing—Distribution of Family Income-Gini index.” Faʻafouina ia Iulai 19, 2007. Ua le toe maua i luga ole laiga.) Faatasi ai ma atunuu taʻitasi o loʻo lisiina, o loʻo i ai se Ua saunia sikoa Gini. Le taimi nei, e le fa'atatauina e le CIA togi Gini i tausaga ta'itasi, ae latou te tu'u mai le tausaga talu ai na fa'atatauina, o lea e le'o tutusa lelei, ae e lava le fa'aoga e fa'aoga ai. Ae peita'i, a latou fa'apotopotoina nei sikoa Gini i se nofoaga e tasi, latou te lisi fa'alafapeta, e le'o fa'atusalia tele (US Central Intelligence Agency, 2007).
Ae ui i lea, o le Faletupe a le Lalolagi o loʻo faʻavasegaina atunuu, o lona uiga e mafai ona faʻatusatusa i totonu o vaega ma isi vaega. O le Faletupe o le Lalolagi, lea e le o tuuina atu ni togi o le Gini, e 208 atunuu i totonu o se tasi o vaega e fa e faavae i luga o le Gross National Income i le tagata—o le aofaiga atoa lena o oloa ma auaunaga e faatau atu i le maketi i le tausaga, e vaevae i le faitau aofai o tagata. Ole fuainumera aoga lea, aua e mafai ai ona tatou fa'atusatusa sosaiete ma tamaoaiga e matua'i ese'ese le lapopo'a: o tupe maua a tagata ta'itasi e aveese ai le tele o eseesega i le va o atunu'u.
O le Faletupe a le Lalolagi o loʻo tuʻuina atu atunuʻu taʻitasi i se tasi o vaega e fa: maualalo tupe maua, maualalo maualalo tupe maua, pito i luga ogatotonu tupe maua, ma maualuga tupe maua (World Bank, 2007a, "Country Classification. vaega maualalo e tolu o le "atina'e" po'o le mea sa masani ona ta'ua o "lalolagi lona tolu", a'o atunu'u maualuluga o lo'o ta'ua uma o atunu'u atia'e.
O atunuu na lisiina e le CIA ma latou togi Gini sa tuu i totonu o vaega faapitoa o le Faletupe o le Lalolagi lea sa iai muamua ai le Faletupe o le Lalolagi (World Bank, 2007b, 2007b. “Country Groups.” Le toe maua i luga ole laiga.) fa'avasega i a latou fa'avasegaga, sa fa'atatauina togi a Gini mo vaega ta'itasi. Pe a taumafai e maua se numera tasi e fai ma sui o se vaega o numera, e sili atu le saʻo o le vaeluagalemu nai lo le averesi, o lea na faʻaaogaina ai le vaeluagalemu, o lona uiga o le afa o togi e maualuga, afa e maualalo - i se isi faaupuga, o faʻamaumauga o loʻo i le 50th pasene mo vaega taitasi.
Ole sikoa Gini mo atunuu, ile Gross National Income per capita, fa'avasegaina e le Faletupe o le Lalolagi:
Vaega o tupe maua | Sikoa Median Gini | Sikoa Gini, US (2004) |
Atunu'u maualalo tupe maua (i lalo ifo o le $875/tagata/tausaga) | .406 | .450 |
Atunu'u maualalo maualalo tupe maua (i le va o le $876-3,465/tagata/tausaga) | .414 | .450 |
Atunu'u maualuluga-ogatotonu tupe maua (i le va o le $3,466-10,725/tagata/tausaga | .370 | .450 |
Atunu'u maualuluga (sili atu i le $10,726/tagata/tausaga | .316 | .450 |
E pei ona mafai ona vaʻaia, ma le (CIA-calculated) Gini score o .450, o tupe maua a le aiga a Amerika e sili atu le le tutusa nai lo le vaeluagalemu mo vaega taʻitasi, ma e sili atu ona le tutusa nai lo nisi o atunuu sili ona matitiva i luga o le fogaeleele, e pei o Bangladesh (.318—faatatau i le 2000), Cambodia (.400, 2004 est.), Laos (.370-1997), Mozambique (.396, 1996-). 97), Uganda (.430-1999) ma Vietnam (.361, 1998). O lea lava su'esu'ega e sa'o fo'i i le fa'aaogaina o le sikoa a le Ofisa o Tusigaigoa-fa'atatauina Gini e .440.[2]
O le mea lea, o le US ua le gata ina sili atu le le tutusa i le 40 tausaga, e pei ona faʻaalia i luga, ae ua ausia se tulaga o le le tutusa e sili atu ona faʻatusatusa i atunuu o atinaʻe lautele ma, o le mea moni, e sili atu le le tutusa i aso nei nai lo nisi o atunuu sili ona matitiva i le lalolagi! E leai se mea e ta'u mai ai o lenei fa'atuputeleina le tutusa o le a fa'aitiitia i se taimi lata mai. Ma talu ai o lenei faʻatupulaia o le le tutusa o tupe maua na tupu i lalo o le taʻitaʻiga a vaega faʻapolokiki tetele e lua, e leai se mea i luga o le tafailagi e taʻu mai ai o le a faʻataunuʻuina lenei mataupu i le lumanaʻi vaʻaia e tusa lava po o a folafolaga faʻaupuga na faia.
Ae ui i lea, ina ia agai i tua atu o le talanoaga pe o le Democrats poʻo le Republicans e ono faʻatalanoaina nei ma mataupu faʻapitoa, e manaʻomia se iloiloga o faiga faʻavae tau tamaoaiga a le malo. O le mea lea, o soʻo se peresetene o le a faʻalavelaveina e ala i faʻaiʻuga na faia e pulega talu ai, faʻapea foʻi ma faʻaoga tauaso o loʻo ofuina e i latou ua filifilia e tautua i tulaga maualuga o se pulega.[3]
I se faapuupuuga, mo le tusa ma le 30 tausaga (1982-2011), e leʻi tele se tetee vaaia i le Iunaite Setete, ona o le faʻatinoina o le neo-liberal polokalame faʻatasi ai ma le fausiaina o se aganuu faʻapitoa na i ai se aafiaga faʻavaivaia i gaioiga lautele ma isi galuega fa'apolokiki, e pei ona tatau ona latou faia.
Ua leaga le tulaga o le tamaoaiga i Amerika ma ua umi se taimi e faaleleia ai le tulaga o le tamaoaiga o tagata faigaluega e oo lava i le tulaga ua i ai. E manino lava, o le 2008-09 Great Recession o se faʻalavelave mo le tele o tagata faigaluega i lenei atunuʻu.
E mafai ona tatou vaʻaia lenei mea e ala i le suʻesuʻeina o le tulaga tau tamaoaiga i le 2013.[4] O le tamaoaiga o le US mo tagata faigaluega na leaga i le 2007, aʻo leʻi amataina le Great Recession (silasila i luga mo auiliiliga; tagai foi Greenhouse, 2008, Le Tele Omi: Taimi Faigata mo le Tagata faigaluega Amerika. Niu Ioka: Alfred A. Knopf.) Mulimuli ane, e silia ma le 8.7 miliona galuega na leiloa talu mai le Great Recession, i le va o le faaiuga o le 2007-mid 2009 (Stephanie Hugie). Barello, 2014, "US Galuega mai le 2007-2009 Recession e oo atu i le 2022." Iloiloga Faalemasina Leipa, Okitopa. I luga ole laiga ile https://www.jstor.org/stable/10.2.307/monthlylaborrev.2014.10.025), ma na paʻu i lalo tupe maua a Amerika i le 8.9% talu mai le 1999, o le tausaga maualuga talu mai le Taua Lona Lua a le Lalolagi; ma le averesi tupe maua mo alii ma tamaitai na paʻu i le 2.5% mai le 2010 i le 2011 (Carmen DeNavas-Walt, Bernadette D. Proctor, ma Jessica C. Samita, 2012, “O Tupe Maua, Mativa ma Inisiua Soifua Maloloina i le Iunaite Setete: 2011.” US Census Bureau, Lipoti o Tagata i le taimi nei, P60-143, Setema: 5. Uosigitone, DC: US Government Printing Office. Le tala muamua e le o toe maua i luga ole laiga, ae mo fa'asalalauga fa'asalalau ma le aotelega, https://www.census.gov/newsroom/releases/archives/income_wealth/cb12-172.html.
Tusitala i le faaiuga o le 2010, David Leonhardt o le Times Niu Ioka tusia:
I le taimi nei, o le tala faʻatatau e 9.4 miliona galuega e manaʻomia ona faʻaopoopo vave ina ia faʻaitiitia ai le leai o ni galuega i le 6%, lea e taʻua e nisi o le tamaoaiga o le "galuega atoa." Sa masani ona tusa ma le 4%, o lona uiga o ni tala fa'atatau. Ae ui i lea, o fua faatatau nei: afai e maua e le tamaoaiga le 300,000 galuega i le masina, tatou te le faamutaina le faaletonu o galuega seia oo i le ogatotonu o le 2014. (I se isi faaupuga, o le a paʻu i lalo i le 6% le leai o se galuega.) Afai e tupu le tamaoaiga. i le 250,000 galuega i le masina, o le saoasaoa lea o le ogatotonu o le 1990 i le taimi sili ona umi le faʻalauteleina o le tamaoaiga talu mai le Taua Lona Lua a le Lalolagi, matou te le faʻamutaina le faʻaletonu o galuega i lalo o le amataga o le 2016. Ma afai e maua e le tamaoaiga 200,000 galuega i le masina, o le e le uma le faaletonu o galuega seia oo i le amataga o le 2020. (Leonhardt, 2010 "I le Vaaiga i tua, o se Tausaga na Faʻalavelave." Niu Ioka Times, Tesema 29: B-1. I luga ole laiga ile https://www.nytimes.com/2010/12/29/business/economy/29leonhardt.html.)
Na fa'afefea moni lava tatou? Le ulutala o se itulau pito i luma Times Niu Ioka O le tala ia Ianuari 8, 2011, na saunia e Michael Powell ma Sewell Chan na fautua mai ai le tali: “Legese le Faatupulaia o Galuega Faaitiitia le Faamoemoe o le Toe Faafouina vave: Le fua o le leai o se galuega e 9.4%—Recovery Could Require Another 4 or 5 Years, Fai mai le Pule Sili o Fed.” Na matauina e nei tusitala e faapea ia Tesema 2010, e na o le 103,000 galuega na faaopoopo, o le leai o se galuega sa faamoemoe e tumau i luga atu o le valu pasene i le taimi atoa o totoe o le uluai nofoaiga a Obama, ma le tulaga ua ta’ua o le “moni” o le leai o ni galuega-lea e aofia ai tagata faigaluega ua lotovaivai ma tuuina atu. su'e galuega, po'o i latou o lo'o faigaluega fa'avaitaimi pe a latou su'e galuega tumau-e tu i le 16.7 pasene. E le gata i lea, na latou sii maia se tasi tagata suʻesuʻe fai mai, "O loʻo matou vaʻaia faʻamaoniga o galuega faʻavae i totonu o i latou o loʻo i ai i le tulaga maualuga, e maualuga atu le mauaina o le 35- i le 44-tausaga le matua demographic lea na matua faateleina ai le leai o se galuega ia Tesema," ma na latou lipotia mai se faʻatusatusaga e manaʻomia. seia oo i le 2037 e toe maua ai le numera o galuega na leiloa i le taimi o le paʻu tele, o le mea lea latou te taʻua o lenei faʻalavelave talu mai le 2007 (Powell ma Chan, 2011, “Leagese le Tuputupu a’e o Galuega Fa’aitiitia Fa’amoemoega o le Vave Toe Fa’afouina: Le fua o le leai o se galuega e 9.4% – Toe Fa’aleleia e Mafai Ona Mana’omia ai le Isi 4 po’o le 5 Tausaga, Fai mai le Pule Sili o Fed.” Niu Ioka Times, Ianuari 18: A-1. I luga ole laiga ile https://www.nytimes.com/2011/01/08/business/economy/08jobs.html).
I le taimi nei-e pei ona ou tusia i le ogatotonu o le 2013-ua sili atu le lelei o mea nai lo lenei, e ui lava e le tele. Na'o le 165,000 galuega na fa'aopoopo ia Iulai 2013, ma o le aofa'i o le leai o ni galuega sa i ai i le 7.4 pasene, na'o le la'ititi la'ititi i lalo ole 7.8 pasene lea sa i ai i le va o Setema ma Tesema 2012, ma o le tulaga aupito maualalo lea talu mai le 2008. E to'atele tagata Amerika na maua. na o le pau lava i fafo mai le maketi o tagata faigaluega, ua sili atu ai ona foliga lelei nai lo le tulaga sa i ai: “Mo tagata matutua uma e 100 Amerika, e 63 sa i ai galuega a o lei oo i le tamaoaiga; i le taimi nei, na o le 59 e faia.”
O lo'o pa'u lava le aofa'i o le leai o ni galuega ona e na'o tagata e to'aga e su'e galuega. Ma talu mai le paʻu, o le faʻatupulaia o numera o tagata Amerika e le o taumafai e suʻe galuega. O nisi ua fiu; o isi e foliga mai o loʻo aloese mai le maketi faigaluega e ala i le nofo i le aʻoga poʻo le fale (Times Niu Ioka, 2013, “O Mea Taua o le Lipoti o le Leai o Galuega ia Iulai.” Aokuso 3: A-3).
Faatasi ai ma le tulaga o galuega, sa faateleina le mativa. Ole fua ole mativa ole atunu’u-i se tulaga matua’i le lava lea e tusa ma le afa o mea e mana’omia mo le ola umi.[5]—oso mai le 13.2 pasene i le 2008 i le 15 pasene i le 2011, ae o le numera o tagata na faateleina i tausaga lava e tasi mai le 39.6 miliona i le 46.2 miliona, o le maualuga lea talu ona amata aoina e le malo faamatalaga i le 1959 (DeNavas-Walt, Proctor, ma Smith, 2012: 13).
Na fa'atupula'ia le mativa ina ua matou su'esu'eina mea na tutupu i fa'alapotopotoga eseese ma fa'alapotopotoga, fo'i. O le mativa i tagata papaʻe na faʻatupulaʻia mai le 8.6 pasene i le 2008 i le 9.8 pasene i le 2011, ae o le numera o le mativa Black na oso mai le 24.7 pasene i le 27.6 pasene; Latino mativa na siitia mai le 23.2 pasene i le 25.3 pasene i le 2011; ae o le mativa Asia na tumau pea pe tusa ma le 12.5 pasene.[6]
O le mativa mo tamaiti i lalo ifo o le 18 na faʻateteleina foi: mai le 19 pasene i le 2008 i le 21.9 pasene i le 2011 (DeNavas-Walt, Proctor, ma Smith, 2012: 13). E lē o se mea e faateʻia ai, e pei ona taʻua i le lipoti a tagata suʻesuʻe i le 2010 i le National Center for Children in Poverty, “O tamaiti e fai ma sui o le 25 pasene o le faitau aofaʻi. Peitaʻi, e aofia ai le 36 pasene o tagata matitiva uma. I tamaiti, o le 42 pasene e nonofo i aiga e maualalo tupe maua [o loʻo faʻamatalaina i lalo o le 200 pasene o le laina mativa-KS], ma o i latou, 25 pasene e nonofo i aiga matitiva [i lalo ifo o le laina mativa-KS]” (Michelle Chau, Kalyani Tampi, ma Vanessa R. mamafa, 2010. “Faamatalaga Autu e uiga i Tamaiti Maualalalo, 2009.” Nofoaga Autu a le Atunu'u mo Tamaiti i Mativa, A'oga Meli a le Soifua Maloloina, Columbia University, Niu Ioka: Oketopa. I luga ole laiga ile https://www.nccp.org/publications/pub_975.html.)
Tusitusiga i le Niu Ioka Times, Na taʻua e Charles M. Blow, “O le aofaʻi o tamaiti o loo ola i le mativa ua siitia i le 33 pasene talu mai le 2000,” ae o le faitau aofaʻi o tamaiti na o le tolu pasene i le taimi lava e tasi. E le gata i lea, na ia lipotia mai, "e tusa ai ma se lipoti a le UNICEF i le 2007 e uiga i le mativa o tamaiti, o le US na tulaga mulimuli i le 24 atunuu mauoa" (Charles Usu, 2010, “Tapuai i Tamaiti.” Niu Ioka Times, Tesema 24. I luga ole laiga ile https://www.nytimes.com/2010/12/25/opinion/25blow.html). E pei ona tusia e Paul Krugman i le New York Times, “ua maua e tagata su'esu'e neuroscientists 'o le tele o tamaiti o lo'o tutupu a'e i aiga matitiva e maualalo le tulaga fa'ale-agafesootai e o'o i tulaga le lelei o hormones o le atuatuvale, lea e fa'aleagaina ai lo latou tuputupu a'e neural.' O le aafiaga o le faaleagaina lea o le tuputupu aʻe o le gagana ma le mafaufau i aso uma o totoe o le olaga o se tamaitiiti” (Paulo Krugman, 2008, “O le mativa o le Oona.” Niu Ioka Times, Fepuari 18. I luga ole laiga ile https://www.nytimes.com/2008/02/18/opinion/18krugman.html). I le gagana faigofie: o le mativa e oona ai mafaufau o tamaiti.
O le mea e faanoanoa ai, o i latou e nonofo i lalo ifo o le laina mativa, 44 pasene o tagata matitiva uma na ola i le afa o le laina mativa aloaʻia pe maualalo; o le 6.6 pasene o le faitau aofaʻi o le atunuʻu, faʻateleina mai le 17.1 miliona i le 2008 i le 20.4 miliona i le 2011. I le aotelega, 34.3 pasene o tagata Amerika uma na nonofo i lalo ole 200 pasene o le mativa (DeNavas-Walt, Proctor, and Smith, 2012: 17) .[7]
O le a le mea na mafua ai lenei faʻaleagaina lautele? Faatasi ai ma le vaetamaina o se polokalame tau tamaoaiga neo-liberal i le tali atu i lenei tauvaga malosi o le lalolagi ma le taufaamatau i le Emepaea o Amerika, Reagan ma ona sui na faatelevaveina a latou osofaiga i iuni ma tagata faigaluega lautele. O faalapotopotoga na faafaigaluegaina le toatele o tagata faigaluega (faapea, sa “mafaufau i galuega”) na tapunia a latou galuega i totonu o aiga ma siitia atu i fafo, aemaise lava i nofoaga e pei o Mekisiko ma Saina, lea sa pulea ai tagata faigaluega, ma sa faatapulaaina totogi. O fa'alāpotopotoga sa fa'alagolago i masini taugata ("tama'i tetele") sa nonofo i totonu o le US, ae o le fa'atupuina mulimuli ane o a latou masini mana'omia e mana'omia ai le to'aitiiti ma le to'aitiiti o tagata faigaluega.[8] I le pito i luga o lena, na tipi lafoga mo tagata mauoa ma faʻalapotopotoga, faʻatagaina mataupu e faia e tipi ai auaunaga faʻaagafesootai, e ui i le tele o tagata ua faʻateleina le manaʻomia.
Ua talanoaina e Steve Fraser le aafiaga:
I le 1970s na o ia, i le va o le 32 ma le 38 miliona galuega na leiloa ona o le le toe faʻaaogaina, lea sa masani ai i mea tuai (New England textile factory) ma pisinisi fou (New England aircraft manufacturers). O gaosiga, lea ina ua maeʻa le Taua Lona Lua a le Lalolagi e tusa ma le 30 pasene o le tamaoaiga, e oʻo atu i le 2011 na paʻu i lalo ifo i le 10 pasene. Talu mai le amataga o le meleniuma, 3.5 miliona galuega gaosiga ua mou atu ma 42,000 fale gaosi oloa ua tapunia. I le averesi i le va o tausaga 2000 ma 2011, sefulufitu fale gaosi oloa Amerika tapunia i aso taitasi (Fraser, 2015, Le Tausaga o le Talitonu: O le Ola ma le Oti o Amerika Tetee i le Faʻatonuina o le Tamaoaiga ma le Malosi. Niu Ioka: Little, Brown and Company: 235).[9]
E ui ina leaga mea i luma o le 2008-09 Great Recession, o le Recession na saeia le paʻu mai le le naunau o tagata Amerika e malamalama i le aʻafiaga o nei suiga tau tamaoaiga i o latou tuaoi ma tagata faigaluega. Sara Afea (2016, Faʻafitauli Manaomia: Amerika i le Fouvalega. Niu Ioka: Nation Books: 20) ua lipotia mai e tusa ma le 8.7 miliona galuega na leiloa i le va o Tesema 2007 ma le amataga o le 2010.[10]
O tulaga tau tamaoaiga ma agafesootai mo le tele o tagata faigaluega i le salafa o le atunuʻu na paʻu, e pei o Steve Fraser (2015: 223-263) faʻamalamalama, ae faʻanoanoa, faʻamalamalamaina.
O le mea moni e le mafai e le faʻauluuluga tupe ona tuʻuina atu galuega ma avanoa tau tamaoaiga mo le toetoe lava o le toʻatele o tagata e pei ona tuʻuina atu i le taimi ua tuanaʻi. Ma o lenei mea o le a faʻatapulaʻaina i le toʻaitiiti ma le toʻaitiiti tagata a o faagasolo taimi.
O le a fa'aauau pea le leiloa o galuega pe a le fa'ateleina. E ui o le tele o faʻamatalaga na faʻaalu i le tuʻuaʻia o tagata mai fafo ma "tauvaga fefaʻatauaʻiga le talafeagai" mo le leiloa o galuega a Amerika, suʻesuʻega a Michael Hicks ma Srikant Devaraj (2015, "The Myth and Reality of Manufacturing in America." Muncie, IN: Ball State University, Center for Business and Economic Research. On-line at http://projects.cberdata.org/reports/MfgReality.pdf) o le Ball State University i Indiana ua faʻaalia e faapea i le va o le 2000-2010, o le masini e nafa ma le 88 pasene o galuega uma ua leiloa i lenei vaitau, ae o fefaʻatauaiga na nafa ma le 13 pasene o galuega leiloa. O lea, e tusa ai ma McKinsey ma Kamupani, 45 pasene o galuega uma na faia i le amataga o le 2016 e mafai ona faʻaogaina (Claire Cain). Miller, 2016. “O le Fasioti Galuega Umi e le o Saina, ae o le Otometi.” Niu Ioka Times, Tesema 21. I luga ole laiga ile https://www.nytimes.com/2016/12/21/upshot/the-long-term-jobs-killer-is-not-china-its-automation.html.)
Ae fa'afefea na fa'aitiitia fuainumera o le leai o ni galuega? E tusa ai ma le saunoaga a Lawrence B. Katz o Harvard ma Alan B. kruger o Princeton, o sui uma o le National Bureau of Economic Research, o galuega uma na faia mai le 2005 i le 2015 sa i lalo o tulaga masani, o lona uiga o i latou o tagata faigaluega fesoasoani le tumau, tagata faigaluega i luga o le telefoni, tagata faigaluega kamupani konekarate, ma konekarate tutoatasi poʻo freelancers (Katz ma Krueger, 2016, "O le Tuʻi aʻe ma le Natura o Galuega Faʻaopoopo
Fa'atonuga i le Iunaite Setete, 1995-2015.” Mati 29. I luga ole laiga ile http://scholar.harvard.edu/files/lkatz/files/katz_krueger_cws_v3.pdf?m=1459369766), ma e masani ona i'u ai i le maualalo o totogi, itiiti penefiti, ma itiiti le saogalemu o le tamaoaiga i le aotelega.
I se faapuupuuga, e leaga mea, ma o faʻamaoniga uma o le a sili atu le leaga pe a faʻateleina
numera o tagata faigaluega. I le va o le 1999 ma le 2014, o tagata e itiiti ifo i le $42,000 mo se aiga e toʻatolu na leiloa le sefulu pasene o a latou tupe maua; mo i latou i le va o le $42,000 ma le $125,000, o latou tupe maua na paʻu i le ono pasene; ma mo i latou e sili atu i le $125,000, o latou tupe maua na pa'u i le fitu pasene i lenei vaitaimi. I le aotelega, "I le atunuʻu atoa, o le aofaʻi o tupe maua mo aiga i Amerika i le 2014 na tu i le 8 pasene e itiiti ifo nai lo le 1999" faʻatasi ai ma "tupe maua maualalo e pa'ū i le 190 o le 229 nofoaga tetele na suʻesuʻeina" (Pew, 2016, “O le Vasega Tutotonu a Amerika: O se Va'aiga Va'ai i Suiga i totonu ole Metropolitan
Eria.” Pew Research Center, Me 11: 10. I luga ole laiga ile https://www.pewresearch.org/social-trends/2016/05/11/americas-shrinking-middle-class-a-close-look-at-changes-within-metropolitan-areas/)
E lei suia tele mea i le 2021. Faatasi ai ma se tulaga mativa e $27,740 mo se aiga e toafa, 11.6 pasene o tagata Amerika uma sa matitiva, e 37.9 miliona tagata. O le fua faatatau o le mativa mo ituaiga/ituaiga i lena tausaga e 10.0 pasene mo papalagi, 19.5 pasene mo tagata uli, 8.3 pasene mo Asia, 24.3 pasene mo Amerika Initia ma Alaska, 14.2 pasene mo le lua pe sili atu tuuga, ma le 17.1 pasene mo le au Hispanics (US Bureau o Tusigaigoa, 2022, “Mativa i le Iunaite Setete: 2021.” I luga ole laiga i le https://www.census.gov/library/publications/2022/demo/p60-277.html).
O lenei tala fa'asolopito o lo'o fa'asalalau fa'atasi e le ZNetwork ma Manatu Fa'aagafesootai Green.
vaega 5 fa'ai'u le fa'asologa e ala i le tosoina mai o fa'ai'uga tetele mai le au'ili'iliga i vaega muamua e fa. E mafai ona e faitau le faasologa atoa (vaega uma e 5) iinei.
Kim Scipes, PhD, o se lomitusi muamua, o se iuni fefa'ataua'iga ua leva ona galue, o se sui o le National Writers Union Local 1982, AFL-CIO. O ia foi o Polofesa Emeritus o Sociology i le Purdue University Northwest i Westville, Indiana, ISA. Ua ia lomia tusi e fa e oo mai i le taimi nei, ma e sili atu i le 250 tala—i iloiloga a tupulaga, faapitoa lautele, ma tusitalafaagaioiga ma nusipepa—i le US ma i atunuu e 11 i le lalolagi atoa. O lana galuega, e aofia ai ma lana tusi atoa ile KMU Labor Center o Filipaina, e mafai ona maua fua ile Lomiga – Iunivesite o Purdue Matusisifo (pnw.edu). O ia foi o se tasi na faavaeina le LEPAIO (Labor Education Project on AFL-CIO International Operations), o lana upega tafaʻilagi o loʻo i https://aflcio-int.education/.
FAʻAALIGA
[1] puna: http://www.census.gov/hhes/www/income/histinc/f04.html: ua le toe maua.
[2] O le US CIA (Central Intelligence Agency) o loʻo tuʻuina atu faʻamatalaga tau tamaoaiga i luga o le tele o atunuʻu, e ui lava e le o mea uma, ma faʻasalalau i luga ole laiga ile "World Factbook." “The World Factbook: Country Comparison–Gini Index Co-efficient-distribution of family income.” I luga ole laiga ile https://www.cia.gov/the-world-factbook/field/gini-index-coefficient-distribution-of-family-income/country-comparison.
I le aso 12 o Fepuari, 2023, na ou alu ai iina e maua a latou GINI faʻatusatusaga lata mai "sikoa." E foliga mai o le CIA ua amata ona paie, aua o mea uma na latou saunia i lenei taimi o faʻatusatusaga nai lo faʻatusatusaga o loʻo iai nei. Ae ui i lea, na latou lisiina atunuu mai le sili ona le tutusa i le itiiti, ma faanumera i latou mai le 1 (sili) i le 176 (le itiiti), e le aofia ai le togi maualalo mo le Motu o Jersey. (O le lipoti a le CIA o nei tau e ese mai le masani, e pei o numera atoa; ou te tuʻuina i latou i le afe afe e faʻamautu ai le tutusa.)
Na latou fa'amauina le US e 50th atunuu sili ona tamaoaiga (le tutusa) i le .414 i le 2016. (E leai se uiga ia te aʻu, a o latou faʻamauina le US i le .450 i le 2004, ma na sili atu le leaga o mea i le taimi o le Great Recession, ae o le togi na latou lipotia. )
E ui ou te leʻi faia vaega e pei ona ou faia i le 2009, na ou matauina le numera faʻavasega ma le fua faʻatatau o le numera o atunuu matitiva; manatua, afai latou i le va o numera 1-49, o latou tupe maua le tutusa leaga nai lo le US, ae 51-176 sa itiiti nai lo le US: Mozambique sa #7 i le 2014 i le .540; O Uganda sa #38 i le 2016 i le .428; o lea na sili atu ai le le tutusa i la'ua, a'o Laos na #65 i le 2018 i le .388; Cambodia sa #73 i le 2008 ma le .379; Vietnam na #96 i le 2018 i le .357; ma Bangladesh sa #134 i le 2016 ma le .324, o lona uiga o nei atunuu matitiva e fa e le tutusa ma le US.
[3] Toe foi, vaai Ronald W. Cox, 2012. “Tupe Autasi ma Faiga Faavae a Amerika i Fafo” i Ronald W. Cox, ed., Malosiaga Autasi ma le Globalization i US Foreign Policy. Lonetona ma Niu Ioka: Routledge.: 16-30: e leʻi "naʻo le tupu," ae o se oloa o se taumafaiga sili ona atoatoa ma manuia e suia ai le tamaoaiga o le US lea na faʻatatau tonu i pulega eseese a le peresetene ma faʻatagaina i latou e mafai ai ona faia lenei suiga.
[4] O lenei vaega na aumai saʻo mai Scipes, 2021, Fausiaina o le Lototasi o Leipa i le Lalolagi: Lesona mai Filipaina, Aferika i Saute, Europa i Matusisifo, ma le Iunaite Setete (Lanham, MD: Lexington Books).: 9-11.
[5] E tusa ai ma le National Center on Poverty, "O suʻesuʻega e taʻu mai ai, i le averesi, e mana'omia e aiga se tupe maua e tusa ma le faaluaina o le tulaga mativa a le Feterale e fa'afetaui ai o latou mana'oga masani. O aiga e i lalo ifo o le maualuga o tupe maua ua ta'ua o le maualalo o tupe maua: $44,000 mo se aiga e toafa (faaopoopo le faamamafa) (Chau, Thampi, ma Wight, 2010: 21). O le tapulaa aloaʻia o le mativa na faʻatulagaina e le malo feterale, ma mo le tausaga 2013, e $23,550 (US Department of Health and Human Services, 2013).
O le mea moni, pe a matou faʻaaogaina a talafeagai tulaga mo le tulaga o le mativa-ae le o le matua le lava le aofaʻi na saunia e le malo o Amerika-ma i le 2012, 34.3 pasene o uma Amerika (sili atu i le tasi vaetolu) semanu e i lalo ole talafeagai laina mativa e 200 pasene o le laina aloa'ia o le mativa (tagai DeNavas-Walt, Proctor, and Smith, 2012: 17).
[6] O le mea e tatau ona manatua, e ui lava i faʻamatalaga faʻasalalau e faʻafeagai, e tusa ma le lua vaetolu o tagata matitiva i le Iunaite Setete i soo se taimi e papaʻe, e ui o papaʻe e maualalo le mativa.
[7] I le amataga o le 2020, sa mitamita ai Peresitene Trump e uiga i foliga lelei o le tamaoaiga. Ae, "E limasefulu miliona tagata i le Iunaite Setete o loʻo nonofo i le mativa, e leai se faʻamoemoe mo i latou lava poʻo a latou fanau," e tusa ai ma le NGO faavaomalo, Oxfam (2020). Na lipotia mai e le Ofisa o Leipa Fuainumera Faamauina, “I le 2018, o le aofaʻiga atoa o le leai o ni galuega (fuainumera leai ni galuega) mo le Iunaite Setete e 3.9 pasene; ae ui i lea, o le fua faatatau e eseese i ituaiga ma ituaiga. I totonu o fa'alapotopotoga fa'ailoga tagata, o fua o le leai o ni galuega na maualuga atu nai lo le fua o le atunu'u mo tagata Initia Amerika ma Alaska (6.6 pasene), tagata uli po'o tagata Aferika Amerika (6.5 pasene), tagata ua fa'avasegaina e lua pe sili atu tu'uga (5.5 pasene), ma tagata Hawaii ma tagatanu'u. O isi tagata Pasefika (5.3 pasene). Sa maualalo le aofa'i o tagata e leai ni galuega nai lo le aofa'i o tagata Asia (3.0 pasene), ma papa'e (3.5 pasene). O le fua faatatau mo tagata o le gagana Hispanic poʻo Latino, i le 4.7 pasene, na maualuga atu nai lo le fua faatatau o le 3.7 pasene mo tagata e le o ni tagata Hepanika” (US Bureau of Labor Statistics, 2019). Ole aofa'i ole leai o ni galuega ile Ianuari 2020 na lipotia ile 3.6 pasene. Ae ui i lea, o le U-6 o le leai o ni galuega-fai mai o le tala sili atu ona saʻo, ma e aofia ai "tagata faigaluega lotovaivai"-e 7.7 pasene (McMahon, 2020).
Po o le a lava le tulaga, o nei fuainumera maualalo o le leai o ni galuega e mautinoa lava o le taunuuga o le malo feterale o loʻo faʻatupulaia le paʻu, ua fuafua e laasia le $1 trillion i le tausaga faʻaletupe 2020 i lalo o le Peresetene Trump, ma le aitalafu a le atunuʻu i le taimi nei e sili atu i le $ 22 trillion (tagai Emma, 2020). O lea la, ou te finau atu, o le maualalo o le leai o ni galuega e sili atu ona maua mai i tupe faʻaalu (tusia "vevela" siaki) nai lo le fua o le tamaoaiga mautu.
[8] Na ou iloa muamua lenei mea a o ou galue i masini lomitusi i se fale lomitusi e le o ni union i nuu i tua o Kentucky lea sa ou taumafai e tuufaatasia i le 1981-82. Na faatauina e le kamupani se lomitusi fou i luga o le upega tafaʻilagi lea na faʻaitiitia ai le aofaʻi o tagata faigaluega i le auvaa mai le lima i le tolu, aʻo faʻaitiitia otaota aʻo amataina ma tuʻuina atu le sili atu le lelei o lomitusi, lea na manaʻomia ona o nisi o matou pito i luga o lomitusi sa mo le pisinisi taimane. . I lena taimi, sa ou maua le $4.85 i le itula ma ni penefiti laiti-na faitio mai le pule ua ova lo’u totogi-ma sa ou faigaluega i le 40 itula i le vaiaso; o se galuega fa'atusa a le iuni i lena taimi i le Eria o San Francisco Bay (mai le mea na ou siitia ai) e sili atu i le $20 i le itula, faatasi ai ma le 35 itula o le vaiaso faigaluega (ma le taimi ma le afa i luga o le fitu itula i le aso, faapea foi ma Aso Toonai, faatasi ai ma taimi faalua i Aso Sa.). 81-
O le itu e faapea o lenei suiga faatekinolosi ma le leai o ni galuega sa faia foi i nofoaga maualalo totogi e pei o Kentucky i tua; sa le gata i na o nofoaga e maualuga totogi.
[9] Glenn Perusek (2017, "Vaega, Tu'uga ma Fuafuaga Fa'apolokiki i le Fusi Uila." Le Stansbury
Fono, Me 30. I luga ole laiga ile https://stansburyforum.com/2017/05/30/class-race-and-political-strategy-in-the-rust-belt), i lana auʻiliʻiliga o le mea na tupu i le taimi o le palota a le peresetene 2016-faʻatasi ai ma se taulaiga faʻapitoa i le pisinisi Midwest-ma fautuaga mo auala agai i luma, o loʻo tuʻuina atu ai faʻamatalaga mai le US Bureau of Labor, ma matauina "e oʻo i le tuai o le 2000, o loʻo i ai pea le tele. nai lo le 17 miliona galuega gaosiga i le Iunaite Setete. I luma ma ina ua mavae le Great Recession (2007-2009), o nei galuega na mou atu i se tulaga ofoofogia: 30 pasene o galuega gaosiga ua leiloa talu mai le 2000.
[10] Ma o lenei, e pei ona lipotia i le Niu Ioka Times, e o’o lava i galuega fa’atau oloa na maua ai se vaega o galuega mo i latou na leiloa galuega a falegaosimea-e ui lava, i le tau maualalo tele o totogi-o lea ua fa’aleagaina e le e-commerce; tagai Rachel Abrams ma Robert Gebeloff, 2017, “I Taulaga Manu’a i Tapuni uamea, o se Fa’alavelave Fou: Galuega Fa’atau.” New York Times, Iuni 25. I luga ole laiga ile
https://www.nytimes.com/2017/06/25/business/economy/amazon-retail-jobs-pennsylvania.html?hp&action=click&pgtype=Homepage&clickSource=story-heading&module=photo-spot-region®ion=top-news&WT.nav=top-news.
O le ZNetwork o loʻo faʻatupeina naʻo le agalelei o ana tagata faitau.
lafo