Iisrael kirjeldatud selle selgelt tahtlik seitsme humanitaarabitöötaja tapmine 1. aprillil kui "tõsine viga", "traagiline sündmus", mis "juhtub sõjas".
Ilmselgelt Iisrael valetab. Kogu see niinimetatud sõda – tegelikult genotsiid – Gazas on põhinenud a valede seeria, millest osaga Iisrael kaupleb.
Mõne jaoks kulus peavoolumeedias kuid, et leppida ilmse tõsiasjaga, et Iisrael on valetanud sündmuste ja sõjani viinud sündmuste ning haiglate, koolide, varjupaikade ja muude tsiviilrajatiste pideva sihtmärgi sõjaliste eesmärkide kohta.
Seega oli igati loogiline, et Iisrael valetas kuue World Central Kitcheni (WCK) rahvusvahelise ja nende palestiinlasest juhi tapmise kohta. Hoolimata nii jubedast sündmusest nagu see, on ebatõenäoline, et Iisrael hakkaks praegu tõtt rääkima.
Õnneks näivad vähesed uskuvat Iisraeli versiooni WCK või selle jätkuvate massimõrvade kohta mujal Gazas. Iisrael "ei saa usutavalt uurida oma ebaõnnestumist Gazas", USA-s asuv valitsusväline organisatsioon ütles avalduses 5. aprillil.
Nende rahvusvaheliste sihtimise küsimus tuleb aga asetada laiemasse konteksti.
Vaevalt oli Iisrael varjanud oma kavatsusi keelata palestiinlastel isegi kõige elementaarsemad vajadused Gazas ellujäämiseks, mida kirjeldati sõnad Iisraeli kaitseminister Yoav Gallant ütles 9. oktoobril: "Ei tule elektrit, toitu ega kütust, kõik on suletud."
Esialgu peeti seda avaldust ja paljusid teisi tollal tulemuseks Iisraeli soovist karistada palestiinlasi 7. oktoobri Al-Aqsa üleujutuse operatsiooni eest, kasutades oma tüüpilist kollektiivse karistamise taktikat.
Aja jooksul ja teiste Iisraeli ametnike avalduste põhjal sai aga selgeks, et Iisrael soovib palestiinlasi üldse etniliselt puhastada.
Iisraeli salakavalus lükkas koheselt tagasi Egiptus, Jordaania, araabia riigid ja lõpuks ka teised valitsused ümber maailma.
Iisrael jäi aga peale. Iisraeli rahandusminister Bezalel Smotrich ütles et palestiinlaste "vabatahtlik ränne" Gazas on "õige humanitaarlahendus". Netanyahu nõustus. "Meie probleem on ()riikide leidmine, kes on valmis Gaza elanikke vastu võtma, ja me töötame selle nimel," ütles ta. ütles.
Etnilise puhastuse toimumiseks pidid aga olema täidetud mitmed eeldused:
Üks, suurem osa Gaza 2.3 miljonist elanikust tuli sundida lõunasse, võimalikult lähedale Egiptuse piirile. See on saavutatud.
Teiseks tuli kogu Gazas hävitada kõik elu aspektid, sealhulgas kõik haiglad ja kliinikud.
Kõige ilmsemad näited olid Al-Ahli baptistihaigla kohutav veresaun 17. oktoobril ning Gaza suurima meditsiinikompleksi Al-Shifa veresaun ja lõplik hävitamine 1. aprillil.
Kui Iisraeli sõjavägi Shifa piirkonnast välja tõmbas, siis nad lahkus moodsa sõjaajaloo ühe traagilisema stseeni taga. Sajad surnukehad maeti kiiruga ühishaudadesse söestunud hoonete ja kirjeldamatute varemete vahele. Laste jäsemed paistsid mustusest välja, terved pered olid kokku seotud ja hukatud ning muud kuriteod, mille mõistmine, rääkimata seletamisest, võtaks maailmal kaua aega.
Iisraeli endine peaminister Naftali Bennet on siiski ja tahtmatult ütles et Al-Shifas ei tapetud "mitte ühtki tsiviilisikut". Jällegi, Iisrael valetab.
Kolm, enamik varjualuseid, pagaritöökojad, turud, elektrivõrgud ja veegeneraatorid pidid Iisraeli vaatenurgast samuti olema suunatud, et õnnetu elanikkond, eriti Põhja-Gaza osariigis, mõistaks, et elu seal on lihtsalt jätkusuutmatu.
Saades täielikult teadlikuks Iisraeli lõplikust plaanist kutsuda esile näljahäda Gazas, võitlesid palestiinlased vastu. Palestiina vastustrateegia põhines tagamisel, et võimalikult palju palestiinlasi jääks Põhja-Gazasse ja et Rafahis koondunud inimesi ei surutaks Siinai kõrbesse.
Peale käimasoleva lahingu Iisraeli armee ja Palestiina vastupanu vahel Gazas toimus ka teist tüüpi sõda: Iisraeli tung palestiinlaste etnilise puhastuse poole ning viimaste soov ellu jääda ja jääda Gaza piiridesse.
Just seetõttu tappis Iisrael lugematul hulgal palestiinlasi, kes osalesid Gaza põhja- ja keskosas elu hõlbustamise töös.
ÜRO andmetel oli Iisrael juba enne kuue internatsionaali tapmist hukkus 196 humanitaarabitöötajat.
See arv ei hõlma arste, meditsiinitöötajaid, tsiviilkaitsetöötajaid, politseijuhte ja ohvitsere ega kõiki, kes panustavad elu säilitamisse piirkondades, mida Iisrael soovis oma elanikest tühjaks jätta.
Isegi kui Iisrael oli rahvusvahelise surve all lubanud piiratud abi Põhja-Gazasse, tegi Iisraeli sõjavägi korduvalt hukkus ja haavatud palestiinlased, kes meeleheitlikult kogunesid lootuses saada elupäästevarustus.
Euro-Med Human Rights Monitori 4. aprilli aruande kohaselt on Iisrael hukkus 563 palestiinlast ja 1,523 sai vigastada, kui see pommitas Gaza põhjaosas selleks määratud kohtades abi ootavaid inimesi või jaotuskeskusi ja abi jagamise eest vastutavaid töötajaid.
Ainuüksi Kuveidi ringristmikul Gaza linnas mõrvati 256 nälginud põgenikku, samas kui mujal linnas tapeti Al-Rashid tänaval 230 inimest.
Iisraeli pommitamine ei olnud juhuslik, nagu ka Iisrael suunatud ja tappis 41 politseinikku, kes olid töötanud koos vabatahtlikega erinevatest Gaza klannidest, et aidata ÜRO pagulasagentuuril UNRWA abi näljahäda all kannatavate elanike vahel jagada. Isegi klannid ise olid sama halastamatute pommirünnakute sihtmärgiks.
Sarnaselt WCK töötajate vastu suunatud rünnaku tulemusele teatab abi eest vastutav üksus iga kord, et nad ei osale enam abi jagamises. Nii muutus Gaza nälg otseseks näljahädaks.
Viimane internatsionaalide tapmine Gazas tehti sama eesmärgi saavutamiseks: tagada, et abi jagamise mehhanismid ei oleks lubatud.
Irooniline, et World Central Kitcheni kaasamine oli iseenesest USA läbirääkimistel saavutatud lepingu tulemus, mis eitaks Gaza võimudelt ja isegi UNRWA-lt mingit rolli abi vastuvõtmisel ja jagamisel.
Iisrael tuleb peatada iga hinna eest ja Iisraeli sõjakurjategijad tuleb võtta vastutusele moodsa ajaloo ühe suurima genotsiidi eest.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama