Teise kvartali 2.4-protsendiline SKT kasvunäitaja tekitas paljudes majandusteadlastes majanduse olukorra üle taas üllatuse. Tundub, et enamik ootas suuremat numbrit. Mõned olid oodanud palju suuremat numbrit. Pole selge, mida need majandusteadlased oma kasvuootuste kujundamisel kasutavad, kuid tundub, et nad ei ole majandusele erilist tähelepanu pööranud. Majanduse jälgijatele ei olnud II kvartali nõrk kasvunumber üllatus.
Majanduskasvu hindamise põhimeetodina eraldavad majandusteadlased sageli lõppnõudluse kasvu SKT kasvust. SKT kasvu ja lõppnõudluse kasvu vahe on lihtsalt varude kogunemine. Kui varude kogunemise tempo kiireneb, ületab SKP kasv lõppnõudluse kasvu. Kui varude kogunemise tempo aeglustub, on SKP kasv väiksem kui lõppnõudluse kasvutempo. Kui varude kogunemise kiirus ei muutu, võrdub SKP kasv lõppnõudluse kasvuga.
Majandus on viimase viie kvartali jooksul läbinud klassikalise varude tsükli. Varud olid 2. aasta teises kvartalis kiiresti kahanenud. See on majanduslanguse ajal tavaline, kuna ettevõtted loodavad müümata kaupade mahajäämuse maha jätta. Varud kahanesid III kvartalis vähem kiiresti, mis tähendab, et need suurendasid kasvu. Varud hakkasid taas kasvama 2009. kvartalis ja kiiresti kasvama 3. aasta kahes esimeses kvartalis. Varud andsid nendes kvartalites kasvule märkimisväärselt kaasa, muutes SKP kasvu lõppnõudluse kasvust oluliselt kiiremaks ja heitlikumaks.
Lõppnõudluse kasv on viimase nelja kvartali jooksul olnud väga ühtlane ja aeglane. Selle perioodi jooksul on see olnud keskmiselt 1.2 protsenti, tippkasvuga 2.1 protsenti 4. aasta neljandas kvartalis. Viimases kvartalis oli kasv vaid 2009 protsenti.
Lõppnõudluse arvud peaksid pakkuma suurt huvi, kuna on ebatõenäoline, et varud annavad tulevastes kvartalites olulist kasvutõuke. Teise kvartali varude kogunemise tempo oli juba üsna kiire, nii et tulevased laoseisud on tõenäoliselt madalamad ja suuremad. See tähendab, et järgmise paari kvartali SKP kasv on tõenäoliselt lõppnõudluse kasvutempo lähedal.
See peaks poliitikakujundajad väga muretsema. Pole selget põhjust, miks lõppnõudluse kasv II kvartali tempoga võrreldes kiireneb, ja mitmed olulised tegurid, mis seda madalamale tõukavad.
Kõige ilmsem kasvu pärssiv tegur on riigi ja kohalike omavalitsuste kärped, mis püüavad toime tulla tohutu eelarvepuudujäägiga. Teine tegur on stiimuli lõpetamine. Stiimulikulud jäävad 3. kvartalis tipptasemele, kuid hakkavad 4. aasta IV kvartalis ja 2010. aasta esimeses kvartalis vähenema.
Võib-olla on suurimaks kasvu pärssivaks teguriks taas eluasemeturg. Aeguvast maksukrediidist tingitud kodude müügitulv aitas teises kvartalis SKP-d tõsta. Kui olemasoleva müügihinda SKT-s ei arvestata, arvestatakse müügiga seotud tasud. Teise kvartali müügi kasv lisas SKP-le 0.5 protsendipunkti. Vähemalt nii palju kahandab müügi langus SKP-st III kvartalis.
Veelgi olulisem on see, et eluasemehinnad langevad taas, võib-olla kiires tempos. See veenab majaomanikke, et mull ei tule tagasi ja toob tõenäoliselt kaasa tarbimise edasise languse. (Defitsiidi kullide lubadus kärpida sotsiaalkindlustust ja Medicare'i võib samuti kaasa tuua väiksema tarbimise, kuna see võib veenda inimesi vajaduses pensioniks rohkem säästa.)
Lühidalt öeldes vaatleme olukorda, kus 2010. aasta teisele poolele ulatuv trend SKT kasvutempo on 1.5 protsendi ringis, kusjuures mitmed tegurid tõukavad seda tõenäoliselt madalamale. See on olukord, kus majandus loob tõenäoliselt vähe töökohti, kui üldse, ja peaaegu kindlasti mitte piisavalt töökohti, et töötuse määra alandada.
Majanduse kiiremaks kasvamiseks on vaja valitsuselt veel üht stiimulit. Selleks on vaja üle saada suurest hulgast ebausust, aga ka puhtast poliitilisest obstruktsioonist. Esimese sammuna tuleb aga tunnistada, et majandus ei ole tervel taastumisrajal ja et midagi tuleb ette võtta. Teise kvartali SKT aruanne peaks olema tohutult abiks inimeste veenmisel, et kõik pole korras.
– Selle artikli avaldas algselt 2. augustil 2010 Guardian Unlimited.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama