Allikas: Labor Fightback Network
Pühapäeval, 6. märtsil kogunesid tuhanded aktivistid tänavatele üle Ameerika Ühendriikide – ja üle maailma – vastuseks Stop the War Coalition (Ühendkuningriigi) algatatud rahvusvahelise koalitsiooni üleskutsele korraldada 6. märtsil sõjavastane ülemaailmne tegevuspäev. , Tuumadesarmeerimiskampaania ja Ei NATO-le võrgustik. Kõnes seisis osaliselt:
„Kutsume kõiki, kes on sellele sõjale vastu, astuma tänavatele, et avaldada massilist ülemaailmset vastuseisu sõjale ja sõjaõhutajaile. Sõda Ukrainas on katastroof Ukraina rahvale ja kohutav oht meile kõigile, sealhulgas suurendab tuumasõja ohtu.
"Oleme Venemaa sissetungi vastu ja kutsume üles viivitamatult kõik Vene väed välja viima. Mõistame, et NATO laienemine ja lääneriikide agressiivne lähenemine on aidanud kriisi esile kutsuda ning nõuame NATO laienemise lõpetamist. Samuti oleme vastu sanktsioonidele, mis kahjustavad tavalisi venelasi, ning kutsume kõiki riike vastu võtma sõja eest põgenevaid pagulasi.
«Venemaal ja paljudes teistes riikides on juba toimunud palju sõjavastaseid meeleavaldusi. Nüüd vajame rahuarmastavate inimeste massilist ja ühtset vastust Ukraina sõjale ei ütlemiseks.
Labour Fightback Network nõustub. Järgides USA sõjavastaste liikumiste parimaid traditsioone, usume, et on vaja rajada tänavatel ühtne, sõltumatu massiaktsioonile orienteeritud liikumine mõne põhiprintsiibi "VÄLJA KOHE!" nõudmisi.
Kõik sõjavastased aktivistid ei ole aga nõus meie nõudmistega. Liikumine on lõhestunud, nagu võis näha 6. märtsil, kus üks rahvuslik koalitsioon korraldas veebiseminari, mis välistas Vene vägede väljaviimise nõudmise, samas kui teine korraldas tänavatel meeleavalduse 6. märtsi ülemaailmse päeva nõudmiste alusel. Tegevusliit.
Meie arvates on parimad ja ülevaatlikumad ühtse rinde nõuded, mida Ameerika Ühendriikides praegu esitada, on järgmised:
- Vene väed Ukrainast välja!
- USA/NATO väed Euroopast välja!
- Sanktsioone pole!
- Miljardeid dollareid töökohtadele, haridusele ja tervishoiule, mitte sõjale!
Nõudlus Vene väed lahkuvad Ukrainast on hetkel kõige pakilisem.
Sõda süveneb ja võib peagi haarata endasse ka teised Venemaa naaberriigid. Tuhanded Ukraina tsiviilisikud on hukkunud. Rohkem kui 2 miljonit inimest on saanud põgenikeseks Poolas ja mujal. Lisaks, nagu me nägime Euroopa suurimat Zaporišžja tuumaelektrijaama tabanud raketilöögist, võib ekslik pomm või rakett tabada mõnda muud Ukraina viiest tuumaelektrijaamast, vallandades tohutu radioaktiivse sademe, mis võib hävitada tuumaelektrijaama. Tšernobõli sademed.
Samal ajal on vangistatud üle 4,000 Venemaa sõjavastase meeleavaldaja, keda ähvardab kuni 15-aastane vanglakaristus, sest nad julgesid mõista hukka Putini sõja Ukrainas. Labour Fightback Network on solidaarne nende võitlusega Vene vägede väljaviimiseks Ukrainast.
Oleme vastu üleskutsele luua Ukraina kohal lennukeeluala. See ainult süvendaks sõda; see võib viia isegi tuumakonfrontatsioonini, kui NATO väed peaksid Vene lennuki alla tulistama. See muudaks igasuguse rahumeelse lahenduse raskemaks, isegi võimatuks.
Meil ka olla vastu Venemaa-vastaste sanktsioonide kehtestamisele, sest ainsad, kes kannatavad, on Venemaa rahvas. Miljardärist oligarhe ei mõjuta see vähimalgi määral. Sanktsioonid võivad viia ainult massilise nälja ja isegi näljahädani.
Nõue "USA/NATO väed Euroopast välja!" [1] ei saa lahutada nõudmisest Vene vägede väljaviimiseks Ukrainast. Kui neid kahte nõuet ei suudeta siduda, viib see vääramatult kas kohanemiseni Putiniga (ei nõua Vene vägede väljaviimist) või kohanemiseni USA valitsuse ja tema liitlastega (suutmatus hukka mõista USA/NATO rolli sõja algatamisel). Ukrainas). Mõlemad nõuded tuleb tõstatada paralleelselt.
Teise nõudmise (seoses NATOga) variatsioon on põhimõtteline, kuid ei lahenda põhiprobleemi – st NATO olemasolu sõjamasinana kõigi piirkonna rahvaste vastu. Peame silmas nõuet "Peata NATO laienemine", mis oli 6. märtsi ülemaailmse tegevuspäeva teine peamine nõue.
Eelistame DSA rahvusvahelise komitee esitatud nõudmist, mis kutsub üles "USA-d NATOst välja astuma!" See sõnastus viitab vajadusele lammutada NATO, mis on pikka aega olnud USA imperialistliku ekspansionismi tööriist Ida-Euroopas ja mis pani aluse käimasolevale sõjale Ukrainas.
Võitluse korraldamine töölisliikumises sõja vastu Ukrainas
Meil oli hea meel lugeda avaldust, mille avaldasid veebruari keskel (st enne Venemaa sissetungi Ukrainasse) USA sõjavastase tööjõu asutajad ja juhid. Nad kirjutasid:
"Oleme vastu USA valitsuse sõjakale käitumisele seoses Ukraina kriisiga. Mõistame hukka USA provokatiivse retoorika ja ettevalmistused järjekordseks sõjaks. Mõistame hukka USA destabiliseeriva poliitika, mis on kriisile kaasa aidanud, antud juhul eriti NATO pideva laienemise ida suunas Venemaa suunas.
"Ameerika inimesed ei taha uut sõda. Ukraina rahvas ei taha sõda. Vene rahvas ei taha sõda. …
„USA sõjatööstuskompleksil on täitmatu isu sõja ja sõja ohu ja sõjaks valmistumise järele. Vaatamata sellele, et USA on just lõpetanud oma "igavese sõja" Afganistanis, suurendab USA oma tuleva aasta sõjalist eelarvet hämmastava 778 miljardi dollarini. Me ei tohi lubada kongressil järjekordselt raisata sadu miljardeid dollareid sõjalisteks kulutusteks, raha, mida on kiiresti vaja Ameerika rahva vajaduste rahuldamiseks.
Selline internatsionalistlik hoiak on teravas vastuolus AFL-CIO presidendi Liz Shuleri 25. veebruari avaldusega – avaldusega, mis kordas Bideni ja USA välisministeeriumi avaldusi. USA rollist sõjas polnud sõnagi.
Shuler märkis: „AFL-CIO ühineb ametiühingutega üle maailma, et olla solidaarne meie ametiühingupartneritega Ukrainas. Nõuame Vene vägede viivitamatut väljaviimist ning pühendumist poliitilistele ja diplomaatilistele lahendustele kriisile, mis põhjustab inimestele kogu riigis asjatuid kannatusi ja raskusi.
Venemaa hukkamõistmine, vaikides samas USA valitsuse rollist selle konflikti tekitamisel ja eskaleerimisel, tähendab lihtsalt liitumist sõjategijate leerist; see on mitte tunnistada USA tööjõu vastutust nõuda rahu kõigi töötajate huvide kaitseks kogu maailmas.
Kellele sellest sõjast kasu on?
Selle sõja peamine kasusaaja on eelkõige USA/NATO sõjatööstuskompleks. 2021. aasta detsembris surus Biden läbi USA ajaloo suurima sõjalise eelarve: 778 miljardit dollarit. USA oli varem nõudnud ja saavutanud, et kõik NATO liikmesriigid suurendaksid oma sõjalisi kulutusi üle 2% sisemajanduse koguproduktist. Kellele see kõik kasulik on? USA ajakirja Defense News andmetel on 2020. aastal ülemaailmse relvaturu 51 suurima ettevõtte hulgas 100 USA ettevõtted, sealhulgas viis parimat.
Teine probleem on maagaas. USA administratsioonid on vaidlustanud gaasijuhtme Nord Stream 2, mis peaks tarnima Venemaa gaasi Saksamaale, projekti, millesse kapitalistid on palju investeerinud. Kuid Biden on ühemõtteliselt öelnud: Venemaa sissetung Ukrainasse kõlaks Nord Stream 2 surmanupuna.
Raadio France Internationale (22. veebruar) kommenteeris: „Üks riik kavatseb ka sellest kasu saada. See on Ameerika Ühendriigid, maailma suurim gaasitootja. Tuumasõja ja planeedi hävitamise oht on suurenenud, nagu ka edasine kliima kokkuvarisemise oht, kuna USA-s asuv fossiilkütuste kartell üritab USA-d hävitada. Frakkimise keelamine oleks üks viis sõjakasutajate ohjeldamiseks.
Sõjategijatele ja surmakaupmeestele kinnitame järgmist: inimesed kogu USA-s ei taha uut sõda. Ukraina rahvas ei taha sõda. Vene rahvas ei taha sõda.
- Vene väed Ukrainast välja!
- USA/NATO väed Euroopast välja!
- Sanktsioone pole!
- Miljardeid dollareid töökohtadele, haridusele ja tervishoiule, mitte sõjale!
- - - - - - - - -
LÕPPMÄRKUS
[1] Nõue USA-le NATO-st lahkuda (või USA ja NATO Euroopast lahkumiseks) keskendub meie nõudmistele meie enda valitsuse vastu, mille roll Ukrainas on olnud kuritegelik.
2021. aasta novembri alguses allkirjastas USA välisminister Antony Blinken Ukrainaga strateegilise partnerluse harta, mis tunnustab eesmärki "täielik integreeruda Euroopa ja Euro-Atlandi institutsioonidega".
Pole saladus, et Euroopa Liidu viimasele idasuunalise laienemise lainele (2004. aastal Balti riigid, Poola, Tšehhi, Slovakkia ja Ungari, 2007. aastal Rumeenia ja Bulgaaria) järgnesid kohe kõik need riigid, kes ühinesid NATOga. , mis ümbritseb Venemaa läänepiiri USA sõjaväebaaside vööga.
USA president Joe Biden teadis hästi, et Ukraina liitumine NATOga on Venemaa jaoks piir, millest ei tohi üle astuda. Ta oli teadlik, et Putin – nagu ka eelmised Venemaa juhid – oli veendunud, et USA ja NATO peavad austama USA toonase välisministri James Bakeri Mihhail Gorbatšovile antud julgeoleku tagamise lubadust, et „NATO ei laiene tolli võrra ida poole. .”
Tuntud väliskorrespondent Jonathan Power avaldas hiljuti salastatusest vabastatud dokumentidele ja endiste Nõukogude juhtidega tehtud intervjuudele tuginedes ajakirjas InDepthNews (IDN) artikli, mis kinnitab seda Gorbatšovile antud lubadust. 15. juulil 1990 võtsid USA toonane välisminister James Baker ja toonane riikliku julgeoleku nõunik Zbigniew Brzezinski Mihhail Gorbatšovi ees korduvalt kohustusi, et NATO ei laiene "üks tolli" itta vastutasuks selle eest, et Gorbatšov lubab Saksamaa taasühendamist. Ida-Saksamaale või mõnele teisele endise Varssavi pakti riigile ei tohtinud paigutada NATO vägesid.
Seda lubadust kinnitasid toonane USA suursaadik Moskvas Jack Matlock ja Suurbritannia välisminister Joseph Hird. President Bill Clinton eiras seda lubadust, nagu ka Bush ja Obama. (allikas: Jonathan Power, "NATO laienemise tagasilükkamine peaks olema president Bideni vahetu ülesanne", IDN, 30. mai 2021)
USA välispoliitika kujundajad seadsid Putinile lõksu – ja Putin astus otse sellesse. Seda öeldes on Venemaa sissetung Ukrainasse täiesti reaktsiooniline; see on vaid igivana "suurvene" šovinismi järjepidevus Ukraina vastu. Venemaal on täielik õigus olla mures eksistentsiaalse ohu pärast, mida kujutab endast NATO võimalik tungimine tema piirile. Ukrainasse tungimine pole aga legitiimne lahendus.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama