Kui sageli olete külmkapi ust lahti hoidnud ja uurinud, mida seal süüa on? See populaarne ja pealtnäha healoomuline tegu on üks paljudest, mis USA riikliku luuredirektori James Clapperi sõnul võib peagi esile kerkida teabeallikana, mida kasutatakse kodanike ja tarbijate haldamiseks ja – väidetavalt – kontrollimiseks.
Osana asjade Internetist (IoT) nimetatud liikumisest on Samsungi uus nutikülmik ja nutipliit nutika kodu sarja uusimad tooted, mis püüavad integreerida kõik meie seadmed, seadmed ja asjad andurite ja infovõrkude kasutamine kodudes, ettevõtetes, töökohtades ja autodes. Seda peetakse järgmiseks arvutirevolutsiooniks ja prognooside kohaselt kujuneb see järgmise kümnendi jooksul mitme triljoni dollari suuruseks tööstuseks. Paljudele inimestele teadmata on aga need asjad saab muuta varjatud nuhkimisseadmeteks.
"Tulevikus võivad luureteenused kasutada [asjade Internetti] tuvastamiseks, jälgimiseks, jälgimiseks, asukoha jälgimiseks ja sihtimiseks värbamisel või juurdepääsu saamiseks võrkudele või kasutaja mandaatidele," ütles Clapper. ütles teisipäeval USA senatile antud avalikus tunnistuses.
Samsungi SmartTV on alla tulnud avalik kontroll selle võime eest kuulata pealt kasutajaid, kes oma lemmiksaateid vaadates juhuslikult vestlevad. Pealtnäha kahjutud mänguasjad, näiteks Matteli Wi-Fi-toega Barbie saab häkkida saada spiooninukuks, kes kuulab pealt laste, nukkude ja vanemate vahelisi intiimseid vestlusi – kellel pole aimugi, et nende privaatsust rikutakse. Autode sisemikrofone saab samamoodi kasutada reisijate salajaseks salvestamiseks ja nende vestluste saatmiseks kolmandatele isikutele.
Paljud ettevõtted – sealhulgas Apple, General Electric, Nike ja Google – investeerivad tehnoloogiatesse, mis ühendavad igapäevaseid esemeid asjade internetiga ja töötlevad pilveteenuste kaudu kasutajateavet. Kasutajate toodetud andmete eeldatav plahvatuslik kasv paljudest punktidest on pannud eksperdid muretsema, et me liigume jälgimise eskaleerumise poole. Õiguskaitse- ja luureagentuurid võivad hakata taotlema korraldusi, mis sunniksid Samsungit, Google'it või teiste võrku ühendatud seadmete tarnijaid vajutama värskendust või ümber lülitama digitaalset lülitit, et pealt kuulata sihtmärgi ümbritsevat sidet.
Need suundumused järgivad juba kõrgendatud muret valitsuse luuramise pärast. 2013. aastal paljastas endine riikliku julgeolekuagentuuri (NSA) töövõtja Edward Snowden, et USA agentuur ja tema partnerid teostasid ebaseaduslikku massilist kodanike jälgimist nii kodu- kui ka välismaal, sealhulgas luurasid teiste riikide presidentide ja peaministrite järele. Sellest ajast peale on mõttekojad, inimõiguste rühmitused ja kodanikud kogu maailmas helistanud häirekella laialdase ebaseadusliku teabe kogumise pärast, mis on tingitud eraelu puutumatuse, kodanikuvabaduste ja inimõiguste märkimisväärsest rikkumisest.
Viimasel aastal on Privacy International seda teinud avalikustatud valve Ugandas, Pakistanis, Colombias ja Singapuris. Amnesty International on hoiatanud et valitsused nühivad üles kõikvõimalikke elektroonilisi andmeid ja et Briti valitsus on üks peamisi süüdlasi. Detsembris PEN International teatatud tõsist muret "erakorralise kontrolli pärast, mida Türgi võimud püüavad teostada legitiimsete avalike veebiarutelude üle". Poolas on tuhanded mures kodanikud praegu marsib valitsuse vastu oma järelevalvevolituste laiendamise vastu. Ja nüüd hoiatab Clapper IoT kasutamise eest teabe kogumiseks. Inimesed on mures.
Järelevalve tekitab palju poliitilisi ja eetilisi probleeme. Ilma seadusliku heakskiiduta õõnestab järelevalve demokraatlikke põhimõtteid ja tavasid. Valitsused väidavad, et kodanike kohta teabe salajane kogumine on riikliku julgeoleku huvides. Aruanded näitavad, et samad valitsused sooviks ligi pääseda tarbijaandmete kaevandamiseks. Kui inimesed jagavad iga päev sotsiaalvõrgustikes meeleldi paljastavaid isiklikke andmeid enda, oma pere ja sõprade kohta, siis USA kaitseministeerium on põhjalikult õppinud kuidas neid kasutajaid mõjutada. Ja Facebook vastuoluliselt püüdis õppida kuidas kontrollida kasutaja emotsioone, manipuleerides selle uudistevooga.
Valitsuse ja ettevõtete võim on levinud läbi side- ja infotehnoloogia kapillaaride. Asjade internet võimaldab seda levikut veelgi seadmete ühendamise kaudu. Mida rohkem ametiasutusi teenusepakkujatelt ja pilveteenustelt andmeid pealt kuulavad, seda enam muutuvad igapäevaelu healoomulised hetked – toiduvalmistamine, autojuhtimine, mängimine, teleri ees lõõgastumine – rikkalikeks andmete kogumise allikateks, mis teavitavad valitsusi ja ettevõtteid individuaalsetest valikutest ja kogu ühiskonda hõlmavad käitumismustrid, alates teralisest kuni suurejooneliseni. Nagu paljude tehnoloogiate puhul, on riskid selles, kuidas seda rakendatakse. Kui panna inimesed esikohale, siis sellised andmed võiks ideaalis teavitab valitsust ja ettevõtete käitumist, et püüda tagada ressursside õiglasem jaotus. Külmikud võiksid rääkida tootjatega toidutarbimisest, andes paremaid hinnanguid vajadustele ja tõhustades tootmist, et vältida raiskamist. Kuid turumajanduses kasutatakse seda niigi jõukate korporatsioonide kasu saamiseks ja riigivõimu juurutamiseks. Jätkame nende inimeste nälja ja vajaduste ignoreerimist, kes ei saa asjade Interneti sfääri toodete turul osaleda.
Kas krüpteerimine aitab vältida meie teabe kogumist selles kontekstis – sellises kontekstis, mis ületab kaugelt George Orwelli Suure Venna piirid? Tõepoolest, vastuseks tungivale järelevalvele on kodanikud oma suhtluses rakendanud krüpteerimistehnoloogiat. Turunõudlusele reageerides on mõned suurettevõtted, nagu Apple, Google ja Facebook, välja töötanud teenuseid ja tooteid, mis võimaldavad otsast lõpuni krüptimist, mille keskel ei saa olla inimest, kes saaks kasutaja suhtlust pealt kuulata.
Riigiametnikud on murelikuks teinud krüptimise sagenev kasutamine, mida aitavad suured ettevõtted, kes pakuvad turvalisi sidevõimalusi. USA-s on FBI, CIA ja NSA pikka aega kurtnud pimedaks minemise probleemi üle, kus lõhe valitsuse võimu ja teabe kogumise tehnilise suutlikkuse vahel suureneb.
Aastal hiljuti avaldatud Harvardi ülikooli aruanne, viitavad seire- ja küberjulgeolekueksperdid, et side liigub pidevalt valitsuse kontrolli alt väljapoole. Valitsus kardab, et ava sulgub ja pärast sulgemist on need "pimedad". Eksperdid pole aga nõus, väites, et metafoor "pimedaks minekuks" "ei kajasta tehnoloogilise arengu hetkeseisu ega trajektoori".
Nagu eksperdid on tunnistanud, ei võta enamik ettevõtteid tõenäoliselt krüpteerimistehnoloogiaid kasutusele. Enamik ettevõtteid saab kogutud andmeid raha teenida, müües sihitud veebireklaamimise võimalusi. Tegelikult tugineb enamik sideteenuseid pakkuvaid ettevõtteid tuluvoogude ja toote funktsionaalsuse jaoks juurdepääsu kasutajaandmetele. Tarkvara ökosüsteemidel on kalduvus killuneda, mis võib krüpteerimistehnoloogia laialdase kasutamise raskendada. Paljud krüpteerimisvõimalusi pakkuvad ettevõtted pakuvad ka valitsustele andmeid, mida saab järelevalve jaoks analüüsida.
IoT muudab meie ehitatud keskkonda ja isiklikku ruumi. Vastupidiselt valitsuse hirmudele pimedaks jäämisele pakuvad need muudatused palju suuremat järelevalvevõimet. Privaatsus läheb kaduma. Järelevalve ületab (nagu juba pikka aega) tasakaalustatud riikliku julgeoleku eesmärgid. Ometi mõjutavad paljusid valitsuse palved tugevdada meie kaitsmiseks järelevalvet. Kuigi asjade interneti revolutsioon tõotab mugavust ja lihtsust, kas me oleme valmis pakkuma valitsustele ja ettevõtetele üha rohkem isiklikku teavet paralleelse jälgimisrevolutsiooni käigus, mis suurendab inimeste ja ühiskonna juhtimist ja kontrolli?
Chris Spannos on digitaalne toimetaja Uus internatsionalist. Tema Twitteri käepide on: @cspannos
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama