UGeorge Bush wathi enkulumweni yakhe esizweni ngo-October 7 ukuthi i-United States “ayikaze ivumele abantu abanonya nabangenamthetho ukuba babeke umlando.”
Ngokusobala, uBush ushiye ngephutha ingxenye yalo musho enkulumweni yakhe eCincinnati.
Lesi sitatimende siyiqiniso ngeziqu ezincane: I-US ayikaze ivumele abantu abanonya nabangenamthetho ukuthi babeke umlando uma abantu abanonya nabangenamthetho bebengazinze eWashington noma bengaphansi kwe-US ngokufanelekile.
I-US kanye nabalingani bayo (i-Iraq ngaphansi kukaHussein ngenkathi "engumngane," i-Indonesia ngaphansi kwe-Suharto, i-Israel ngaphansi kohulumeni abaningi, kanye nohlu olude lwabanye) kumele ibe nesandla ekusetshenzisweni okusemthethweni kobudlova nokungabi namthetho emhlabeni jikelele, futhi ikakhulukazi eMpumalanga Ephakathi.
Ubugebengu bangempela base-Iraq ukuthi yaphonsela inselelo lobu bukhosi ngokuhlasela i-Kuwait ngo-1990 ngaphandle kokusekelwa yi-US (i-Iraq yaba nayo ngokuhlasela kwayo i-Iran kanye nokucindezelwa kwayo nasekhaya).
Ukuncintisana emkhakheni wokungabi namthetho nonya kwenqatshelwe ngokuphelele.
UBush wazama ukuthengisa impi yase-Iraq ngezinkulumo ezizwakalayo. Wacaphuna uJohn F. Kennedy: “I-United States of America, noma umphakathi wezizwe zomhlaba wonke ongakwazi ukubekezelela ukukhohliswa ngamabomu nezinsongo ezicasulayo zanoma isiphi isizwe, esikhulu noma esincane.”
Nokho, ukubeka eceleni umlando kaKennedy wezimpi ezinonya nokusabisa, inkulumo kaBush ka-Okthoba 7 yayiwusongo olucasulayo olusekelwe ekukhohliseni ngamabomu.
UBush usabisa ngokuthi "ngaphambi kokuthatha isinyathelo" ukuhlasela isizwe futhi ashintshe uhulumeni waso ngokusekelwe emandleni anamandla ukuze ngolunye usuku asekele noma enze ukuhlasela kwamaphekula.
Ukukholisa abantu ngalomqondo osontekile, abaphathi bakaBush - namaDemocrats alandelana ngokushesha - baqamba amanga emphakathini mayelana nokuxhumana kwe-Iraq ne-al-Qaeda kanye nobufakazi bokuthi isungule uhlelo lwayo lwezikhali.
Enkulumweni yakhe, uBush wenze izinkomba ezinhlanu ezicacile ngoSepthemba 11, yize kungekho ukuxhumana okukhona phakathi kwe-Iraq nokuhlasela kwezinyanga eziyishumi nantathu ezedlule.
Futhi uBush waqhubeka nokuqamba amanga mayelana nezisusa zase-US zempi.
Enkulumweni yakhe, uBush uthe ugqugquzelwa isifiso sokubona intando yeningi e-Iraq kanye “nayizimfuno ezingaxoxiswana zesithunzi somuntu.”
"IMelika ingumngane wabantu base-Iraq," echaza.
Kodwa abantu base-Iraq banesizathu esihle sokuzizwa ngenye indlela.
Njengoba uNicholas Kristof we-New York Times ephawula embikweni ongajwayelekile wango-Okthoba 4 ovela e-Baghdad, "yize ama-Iraqi ajwayelekile ayenobungane kakhulu ...
Ama-Iraqi anesizathu esihle sokuthukuthelela uhulumeni wase-US, uKristof waphawula, ikakhulukazi njengoba "i-US iqhunyiswa ngamabhomu ezikhungweni zokuhlanza amanzi, ubunzima bokungenisa amakhemikhali okuhlanza njenge-chlorine (engase isetshenziselwe izikhali), kanye nokushoda kwemithi [kubangele] ngaphezu kokuphindwe kabili kokufa kwezinsana.”
Enye impi e-Iraq izoholela ekufeni kwabantu abaningi nakakhulu kanye nokulimala kwengqalasizinda yase-Iraq.
Kufanele sikhumbule umthelela wempi yokugcina.
Umakadebona weMpi YaseGulf u-Anthony Swofford, owayeyisikhulu sasolwandle, ebhala kuyi- New York Times, ngo-October 2, wanikeza isikhumbuzo esincane sokuba ngokoqobo kwaleyo mpi: “Ngisuka phansi, ngabona imiphumela enonya yokuphakama komoya waseMelika: amathangi nebutho. abathwali baphenduke babheka phansi futhi baklebhula ngaphakathi ngaphandle; Izidumbu ezibolile, ezishile, ezingcwatshwe ingxenye encane ezigcwele ogwadule njengokungathi iminyaka eminingi—hhayi amasonto—empi.”
Izithakazelo zangempela zikaBush kule mpi akubona abantu base-Iraq, noma ukuvikela abantu baseMelika ekuhlaselweni, kodwa ukwandisa ukubuswa kwe-US emhlabeni.
Abaphathi bakaBush babona izinguquko zombuso e-Iraq njengengxenye yomzamo obanzi wokudweba kabusha imephu yaseMpumalanga Ephakathi kanye nokwelula ukulawula kwe-US lesi sifunda esibucayi ngokwezwe, okuyikhaya lezingxenye ezimbili kwezintathu zemithombo kawoyela yomhlaba.
Uma kubhekwa i-ajenda kaBush yangempela, akumangazi ukuthi ukuphikiswa kwempi kukhula emhlabeni jikelele. Kodwa ukhiye wokumisa impi kaBush usekhaya.
Amandla okwakha inhlangano ebanzi yokulwa nempi e-United States abalulekile.
Inhlolovo yemibono ye-New York Times kuleli sonto ithole ukuthi amaphesenti angama-70 alabo okwaxoxwa nabo angathanda ukuthi iCongress ikhulume kakhulu ngesimo esibi somnotho wase-US kunokuhlasela i-Iraq. Futhi amaphesenti angama-53 acabanga ukuthi uBush unentshisekelo enkulu ekushintsheni kombuso kunezikhali zase-Iraq.
Lokhu kungabaza kubalulekile. Ukuze sifinyelele izethameli eziningi, kuzodingeka sidalule amanga kaBush ngamunye, sikhumbula amanga atshelwa ukuthi asifake ekuhlaseleni okukhulu e-Iraq ngo-1991 (izingane ezahlwithwa kuma-incubator eKuwait, amasosha ase-Iraq abuthene emngceleni waseSaudi, hhayi "ukuvumela ulaka lume").
Futhi kuzodingeka sixhumanise ngamandla nangobuciko izingqinamba zangempela ezibhekene nabantu abasebenza e-US - ukunakekelwa kwezempilo, imisebenzi, imfundo - kanye nokushayela impi.
Kudingeka umzabalazo obanzi, wentando yeningi, osebenzayo uma sizoyivimba le mpi - futhi sigcine abantu abanonya nabangenamthetho eWashington bangabeki inkambo yomlando.
U-Anthony Arnove ungumhleli we-Iraq Under Siege: The Deadly Impact of Sanctions and War. Uhlelo olubuyekeziwe lwebhuku luzotholakala maduze kwaSouth End Press. Ubuye wabhala "Icala Elimelene Nempi KaBush," elitholakala ku-ZNet kanye nesizindalwazi se-International Socialist Review.