Möödunud aasta on viinud Pakistani äärele. Mitmed pidevad katastroofid – sealhulgas katastroofilised üleujutused, poliitiline halvatus, plahvatuslikult kasvav inflatsioon ja taastekitav terrorioht – võivad nüüd viia võtmetähtsusega, kuigi probleemse ülemaailmse mängija täielikku kriisi. Kui halvim juhtub, nagu mõned eksperdid hoiatavad, on Pakistanis areneval katastroofil tagajärjed kaugelt väljaspool selle piire.
"See on 220 miljoni elanikuga riik, kus on tuumarelvad ning tõsised sisekonfliktid ja lahkhelid," ütles Atlandi Nõukogu Lõuna-Aasia keskuse Pakistani algatuse direktor Uzair Younus. "Maailmale ei meeldinud sellistest riikidest nagu Süüria ja Liibüa pärit pagulaste ja relvade väljavool. Võrdluseks on Pakistan palju suurem ja olulisem.
"Kui majandus jääb hääbuvasse olukorda ning suurlinnade tänavatel on kaupade ja energia nappus, mis viib poliitilise kriisini, võimaldaks see ka Pakistani Talibanil ja teistel terrorirühmitustel hakata valitsust otsesemalt lööma, ” ütles Younus, kes on ka strateegilise nõustamisfirma Asia Groupi asepresident. "Võime näha riigi ja korra kehtestamise võime olulist nõrgenemist."
Pakistani praeguse olukorra keerukust on raske üle hinnata. Hiljutiste sündmuste kahetsusväärne jada koos kroonilise halva juhtimisega on tekitanud potentsiaalselt surmava ohu Pakistani poliitilisele süsteemile.
"Praegu on Pakistanis ristuvad kolm kriisi: majanduskriis, poliitiline kriis ja julgeolekukriis, mis on kasvanud pärast Kabuli langemist," ütles Younus, kes kirjeldas olukorda kui "halvimat ohtu Pakistani rahvuslikule ühtekuuluvusele". aastast 1971” – aasta, mil Bangladesh võitles välja ja saavutas iseseisvuse Pakistanist.
Pakistani välisreservid on väidetavalt kahanenud kõigest 3.7 miljardi dollarini, millest napilt piisab mõnenädalaseks energiaimpordiks, et hoida oma linnu ja ettevõtteid töös, samas kui riigivõlg on kasvanud vapustavalt 270 miljardi dollarini. Pakistani sai eriti rängalt kannatada sõda Ukrainas, mis koos teised arengumaad, sundis selle üle pakkumissõtta vähest vedelat maagaasi mida ta pole saanud endale lubada.
Pakistani võla muserdav raskus on sundinud peaminister Shehbaz Sharifi paluma Rahvusvahelist Valuutafondi, et ta alustaks uuesti finantsabi, mis jäi eelmise aasta alguses ootele. Läbirääkimised käivad, kuna väidetavalt on IMF nõudes valusaid järeleandmisi — raske müük enne selle aasta lõpus kavandatud valimisi.
Vahepeal on juba märke, et majanduslik surve mõjutab pakistanlaste kõige põhilisemaid vajadusi. Jaanuari lõpus kannatas Pakistan enneolematu üleriigiline elektrikatkestus kuna vool katkes kogu riigis üle 24 tunni. Kuigi katkestuse põhjus on ebaselge, võib see välistada seda, mis ees ootab.
"Pakistani elektritootmisvõimsus sõltub oluliselt jätkuvast kütuseimpordist," ütles Pakistani majandusanalüütik ja endine pangandusjuht Yousuf Nazar. "Võite ette kujutada, mis juhtuks, kui hakkaksime nägema elektrikatkestusi ja katkestusi või isegi kütusepuudust transpordiks ajal, mil riik tegeleb samuti 40-protsendilise inflatsiooniga."
Süvenevad kriisid, mis on eriti tõsised võlgades vaevleva majanduse jaoks, millel puudub kindel poliitiline juhtkond ja kleptokraatlik eliit, on kestnud pikka aega. Kuigi suurel osal Aasiast on järk-järgult muutuma rikas ja stabiilne viimastel aastakümnetel on Pakistan jäänud vaeseks, kaootiliseks ja muutlikuks.
"1990ndatel Aasias aset leidnud globaliseerumise ja kaubanduse liberaliseerimise ajal mängis Pakistan hõivatud võimumänge sõjaväe ja tsiviileliidi vahel," ütles Nazar. "See praegune kriis oli käärimas ammu enne Ukraina sõda, mis oli õlekõrs, mis lõpuks kaameli selja murdis."
Pakistani majandust on pikka aega iseloomustanud õõvastavalt korrumpeerunud poliitikate kogum, mille eesmärk on pakkuda toetusi tsiviileliidile ja sõjaväeametnikele, jättes samas tähelepanuta valdava enamuse elanikkonnast, kes töötab sellistes tööstusharudes nagu põllumajandus ja tekstiilitööstus. Kuid Pakistani eliidi priiskavat elustiili pannud välisraha sissevool näib kokku kuivavat.
Saudi Araabia, kes on kauaaegne Pakistani doonor, teatas eelmisel kuul, et tulevased abipaketid välisriikidele sõltuvad siseturu reformidest. selge hoiatus abisaajad nagu Egiptus ja Pakistan, kelle majandust iseloomustavad ülespuhutud avalik sektor ja sõjaline kontroll. Araabia Ühendemiraadid kohustusid hiljuti rahalise abi andmine Pakistani, kuid summast jätkub napilt elutähtsate kaupade impordi katmiseks veel paariks nädalaks. Vahepeal Hiina, mis omab 30 protsenti Pakistani võlast, ei ole seni üles näidanud valmisolekut tingimusi uuesti läbi rääkida, samas kui USA on pärast kibedat Afganistanist lahkumist piirkonnast suures osas eemaldunud.
Pakistani suhted Indiaga, tema majanduslikult tõusva naabriga, mida praegu juhib kull hinduistlik natsionalistlik valitsus, ei näita samuti paranemise märke.
„Paljud inimesed räägivad sellest, mis eristab Indiat ja Pakistani nende majandustrajektooride poolest, eriti kuna kuni 1980. aastateni oli Pakistani trajektoor positiivsem. Aastatepikkuse halba poliitikat silmas pidades võib mainida nii palju tegureid, kuid rääkida tuleb ka eliidi hõivamise küsimusest,” ütles Wilsoni keskuse Aasia programmi asedirektor Michael Kugelman.
"India on teinud jõupingutusi, et rakendada poliitikat, mis läheneb sellistele asjadele nagu universaalne haridus ja juurdepääs tervishoiule," jätkas ta, "samas kui Pakistanis on võimu omavad inimesed lihtsalt eiranud inimeste majanduslikke vajadusi."
Majanduskriisiga kaasneb poliitiline ebastabiilsus, mis võib nõrgendada riigi võimu ja muuta Pakistani valitsemise iga aastaga järjest raskemaks.
Pärast tema võimult tagandamist eelmisel aastal konflikti ajal oma kunagiste sõjaväelaste toetajatega, mis tema väitel oli USA juhitud vandenõu, on Imran Khan korraldanud massimiitinguid, mille eesmärk on taastada end peaministrina. Keset oma liitlaste ja toetajate sihipäraseid tapmisi ja vahistamisi sai Khan ise mullu novembris mõrvakatses haavata, kui tulistas teda valimismiitingul. Pakistani poliitikas polariseeriv tegelane Khanil on suur ja pühendunud baas. Kui ta oleks tapetud, on lihtne ette kujutada, et Pakistan on arenenud ulatuslikku tsiviilkonflikti.
Praeguse seisuga on kõik suuremad erakonnad, hoolimata nende ägedatest erimeelsustest, panustanud riigi puutumatuna hoidmisse ja sõjavägi jääb poliitika üle võimsaks lõplikuks vahekohtunikuks. Kuid mürgised poliitilised võitlused ja sagedased muutused juhtkonnas on muutnud majanduse vastutustundliku juhtimise veelgi keerulisemaks – pannes Pakistani teele sügavamate probleemide poole.
"Riigi killustumine ei ole võimalik, kuid võime näha sügavat majanduskriisi, mis surub paljud inimesed alla vaesuspiiri, muudab lihtsad kaubad kättesaamatuks, suurendab toiduga kindlustamatust ja õhutab ka avalikkuses viha," ütles Arif. Rafiq, Lähis-Ida Instituudi mitteresident ja Pakistani spetsialist. "Sellel võivad olla reaalsed poliitilised tagajärjed mitte ainult erakondadele, vaid ka sõjaväele. Kui te ei suuda rahuldada inimeste majanduslikke vajadusi ja reageerite lihtsalt jõuga, katalüüsib see ainult suuremat viha."
Viimastel kuudel on Pakistanis ressursirikkas Belutšistani provintsis terrorismi uuesti esile kutsunud radikaalsed islamistlikud rühmitused, aga ka etnilised võitlejad. Pakistani Taliban, kes tappis terrorismivastase sõja ajal tuhandeid pakistanlasi, teatas oma tagasitulekust eelmisel kuul kohutava enesetapurünnakuga, milles hukkus üle 100 koguduse, kes osalesid reedesel mošeepalvusel. Rünnak on hoiatusmärk, et ebastabiilsus naaberriigis Afganistanis, kus hukkus viimase kahe aastakümne jooksul USA okupatsiooni ajal kümneid tuhandeid inimesi, võib Pakistani taas mõjutada.
Majanduslikud ja poliitilised kriisid on laienenud ka miljonite inimeste aeglasele taastumisele kogu riigis pärast eelmise aasta ajaloolist üleujutust, mis pani umbkaudu kolmandik Pakistani maismaast vee all ja sundis ümber asuma miljoneid oma vaesemaid kodanikke.
Kuigi katastroofi võib osaliselt süüdistada rikaste riikide põhjustatud kliimamuutustes, on rahvusvaheline abi olnud aeglane ja napp, jättes Pakistani enamasti üksinda.
Endine peaminister Asif Ali Zardari, oma poolest kurikuulus erakordne isiklik korruptsioonüks kord väidetavalt ütles USA diplomaat Richard Holbrooke ütles, et Pakistan on "liiga suur, et ebaõnnestuda" – võrreldakse riiki USA pankadega, mis said 2008. aastal kokkuvarisemise ärahoidmiseks ulatuslikke päästepakette. Pakistan on tuumariik, aga ka rahvaarvult maailma viies riik, kas selle juhid suudavad end kokku võtta ja leida väljapääsu kriisidest, mis võivad olla riigi ajaloo halvimad kriisid.
"Seal valitseb tohutu ebakindlus, sest inimesed ei tea, kas Pakistan lihtsalt jätab kunagi sel aastal oma välislaenud maksmata," ütles Rafiq. „Risk on üldiselt kõrgendatud ja kõik suuremad näitajad on võtnud pöörde allapoole. Raske on näha teed stabiilsuse poole, sest valitsuse legitiimsus tuleneb tema suutlikkusest majandusega toime tulla – ja asjad ei lähe lähitulevikus paremaks.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama