Püüdes tekitada USA poliitilistes ringkondades võimalikku vastuseisu Iraani tuumaleppele, on Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu naasnud vana väite ärakasutamise juurde, et Iraan ehitab mandritevahelisi ballistilisi rakette, mis võivad tabada USA-d.

Netanyahu väide kasutab ära Pentagoni ja õhujõudude luureorganisatsioonide äärmuslikku seisukohta selles küsimuses, kuid läheb veelgi kaugemale.

1. oktoobril antud intervjuus CBS Newsi Bob Schiefferiga ütles Netanyahu, et iraanlased "ehitavad ICBM-e, et jõuda mõne aasta jooksul Ameerika mandrile". Ja nädal hiljem Charlie Rose'ile antud intervjuus ütles ta, et iraanlased "arendavad ICBM-e – mitte meie, vaid teie jaoks."

Netanyahu lisas: "Ameerika luureagentuur teab sama hästi kui meie, et Iraan arendab ICBM-e."

Selle teema sõltumatud spetsialistid väidavad aga, et ükski tõend ei toeta Netanyahu väidet.

Michael Elleman Londonis asuvast Rahvusvahelisest Strateegiliste Uuringute Instituudist, Iraani raketiprogrammi käsitleva autoriteetse uuringu autor, ütles IPS-ile: "Ma pole näinud ühtegi tõendit Iraani ICBM-i arengust, rääkimata võimest."

Elleman ütles, et Iraan peab raketti katsetama vähemalt pool tosinat - ja tõenäolisemalt tosin korda -, enne kui see on võimeline kasutama ICBM-i.

Liidu globaalse julgeolekuprogrammi kaasdirektori David Wrighti sõnul ei ole Iraan seni aga isegi välja pannud, veel vähem katsetanud, oma olemasoleva kosmosekanderaketi suuremat versiooni, mis oleks vajalik samm ICBM-i suunas. Murelikud Teadlased.

Iraan on katsetanud ainult kosmosekanderaketti, mis suudab orbiidile viia väga väikese satelliidi, ütles Wright IPS-ile.

"Fakt, et seda ei juhtu, viitab sellele, et miski hoiab neid tagasi," ütles Wright. "On selge, et me ei näe neid selles suunas väga kiiresti liikumas."

USA luureandmete ülimalt politiseeritud olemus Iraani ballistiliste rakettide programmi kohta on andnud Netanyahule võimaluse esitada väiteid algava Iraani ICBM kohta, kartmata, et teda välja kutsutakse.

Pentagon ja tööstuse huvid, mis õhutavad Iraani ICBM-i ähvarduse ideed, et saada toetust raketitõrjesüsteemi kulutamiseks, on pikka aega avaldanud sügavat mõju luurehinnangutele selles küsimuses.

Netanyahu hakkas tegelikult hoiatama USA-d sihtivate Iraani ICBM-ide eest 15 aastat tagasi pärast seda, kui Donald Rumsfeldi juhitud välismaiste ballistiliste rakettide ähvarduste komisjon hoiatas 1998. aasta keskel, et Iraan ja Põhja-Korea "võivad" ähvardada USA-d ICBM-idega viie aasta jooksul. .

Rumsfeldi komisjon, mis loodi Bill Clintoni administratsiooni survestamiseks riikliku raketitõrjesüsteemi heakskiitmiseks, jõudis oma viieaastase ajakavani, kutsudes nelja suuremat sõjalist töövõtjat välja pakkuma, kuidas Iraanil võiks ICBM-i katsetamine õnnestuda.

Samuti lükkas see tagasi ohu hindamise tavapraktika, mille kohaselt tehakse vahet teoreetiliselt võimaliku ja tõenäolise vahel.

Alates 2001. aastast on USA luurekogukond öelnud, et Iraan "võiks" olla võimeline katsetama ICBM-i millalgi ajavahemikus 2012–2015, kui sellele antakse piisavalt välis- ehk Venemaa abi.

Kuid üldiselt tunnistati, et tõenäoliselt ei aita Venemaa valitsus Iraani ICBM-i ehitamisel. Ja nagu riikliku luurenõukogu 2001. aasta detsembris avaldatud aruandes selgitati: "Arvame, et riigid testivad palju vähem tõenäoliselt juba hüpoteetilistel "võiks" kuupäevadel kui meie prognoositud "tõenäoliste" kuupäevade järgi."

Teisisõnu, "võiks" tähendas tegelikult "tõenäoliselt pole". Kuid seda fakti ei kajastatud kunagi uudisteartiklites, nii et see jäi teadmata, välja arvatud mõned poliitikavihmad.

2009. aastaks oli enamikule luureringkondadest selgeks saanud, et 2015. aasta kuupäeva ei saa enam kaitsta isegi eksitava "võiks" sõnastuse korral. Sel aastal tehtud riikliku luurehinnangu kohaselt, mida kunagi ei avalikustatud, väideti, et Iraan ei suuda sellist võimekust saavutada enne millalgi aastatel 2015–2020.

Pentagoni ja õhujõududega seotud luureorganisatsioonid ei loobunud aga kunagi 2015. aasta kuupäevast. Õhujõudude riiklik õhu- ja kosmoseluure keskus ja kaitseluureagentuur avaldasid paberi, milles korrati mantrat: „Piisava välisabi olemasolul suudaks Iraan tõenäoliselt välja töötada ja katsetada mandritevahelist ballistilise raketi (ICBM), mis suudab 2015. aastaks jõuda Ameerika Ühendriikidesse. ”

2010. aasta aprillis tsiteeris Pentagon seda väidet sõna-sõnalt oma raportis kongressile.

Kui Netanyahu soovis 2012. aasta veebruaris Iraani tuumaprobleemi teravaks tõsta, viitasid tema lähedased liitlased sellele sõjalisele hinnangule veelgi äärmuslikuma väite toetuseks. Strateegiliste asjade minister Moshe Yaalon ütles, et Iraan arendab 6,000-miilise lennuraadiusega raketti, mis võimaldaks sellel jõuda USA idarannikule.

Iisraeli rahandusminister Yuval Steinitz läks veelgi kaugemale. "Me arvame," ütles ta, "et kahe või kolme aasta pärast on neil esimesed ICBM-id, mis võivad jõuda Ameerika idarannikule."

Steinitz ütles, et Iisraeli hinnang on kooskõlas Pentagoni hinnanguga. Kuid isegi sõjaline hinnang ei ütle, et Iraanil oleks selline ICBM. Selles öeldi vaid, et Iraan võib katsetada ICBM-i, mis jätaks Iraani toimiva ICBM-i omamisest siiski mitu aastat eemale.

2013. aasta juulis avaldasid õhujõudude riiklik õhu- ja kosmoseluure keskus, DIA ja mereväe luureamet uue aruande ballistiliste ja tiibrakettide ohu kohta, milles öeldakse kindlalt: "Iraan võiks välja töötada ja katsetada ICBM-i, mis suudab jõuda Ameerika Ühendriikidesse. aastaks 2015."

Sellest sõnastusest jäeti välja igasugune viide välisabile, mis oli alati olnud raketikaitsehuvide rahuldamiseks võetud valemi võtmeelement.

Kuid need huvid nõudsid ilmselgelt veelgi tugevamat keelt. Raketitõrje pooldajad on avaldanud Kongressi survet, et see kiidaks heaks raketitõrjeobjekti idarannikul, muutes Iraani ICBM-i ohu poliitiliselt veelgi olulisemaks.

Vahepeal on Iraan öelnud, et ta ei ole ICBM-idest üldse huvitatud. Kaitseminister Ahmad Vahidi ütles 2010. aasta aprillis, et Iraan "ei kavatse sellist raketti ehitada".

Ja Brig. Aastakümneid Iraani raketiprogrammi juhtinud Islami revolutsioonilise kaardiväekorpuse (IRGC) lennundusdivisjoni ülem kindral Amir Ali Hajizadeh ütles 2011. aastal, et Iraanil ei olnud kavatsust toota rakette, mille lennuulatus on üle 2,000 km.

Hajizadeh ütles, et Iraan olid huvitatud ainult rakettidest, mis sihivad piirkonnas asuvaid USA baase.

USA ja Venemaa spetsialistide rühma sõnul, kes analüüsisid 2009. aasta mais Iraani raketiprogrammi, oli Iraanil hea strateegiline põhjus, miks ta ei huvita ICBM-i. - sellel tehnoloogial põhinevad laskekauguse raketid tuleks välja lasta maapinnalt.

Stardi ettevalmistamiseks kuluks päevi ja kütuse saamiseks tunde – see kõik oleks meeskonna sõnul spioonisatelliitidele selgelt nähtav.

USA riiklikule julgeolekupoliitikale spetsialiseerunud uuriv ajaloolane ja ajakirjanik Gareth Porter sai 2011. aastal Ühendkuningriigis asuva Gellhorni ajakirjandusauhinna artiklite eest, mis käsitlevad USA sõda Afganistanis.

---