Sizithola sisesimweni esimangalisayo namuhla. Iningi labantu e-United States manje likholelwa ukuthi ukuhlasela kwe-Iraq bekungayifanele imiphumela, okuhlanganisa (njenganamuhla) ukufa kwamasosha angaphezu kwe-1,530 e-Iraq.
Izizathu ezisemthethweni zempi zivezwe njengamanga aphelele. Akekho othole noma yiziphi izikhali zokucekela phansi okukhulu noma ubufakazi bobudlelwano phakathi kukahulumeni wase-Iraq ngesikhathi kuhlasela ngoSepthemba 11. Umsebenzi awukazikhokheli wona, njengoba uPaul Wolfowitz aphakamisa. Futhi amasosha ase-US awazange abingelelwe njengabakhululi ngabantu base-Iraq.
Khonamanjalo, baningi abantu base-Iraqi namuhla ababoshiwe kunanoma isiphi isikhathi ngesikhathi sokuboshwa - abaningi babo basesejele elidume kabi lase-Abu-Ghraib, lapho kuye kwadalulwa khona ezinye zezigameko ezimbi kakhulu zokuhlukunyezwa emajele, kodwa okungahlukile neze. Babalelwa ku-9,000 abantu base-Iraqi ababoshiwe, ngokwezibalo zikahulumeni ezisemthethweni, yize abaningi beboshiwe ngasese, ngendlela engenakufinyelelwa yinoma yibaphi abaqaphi bamalungelo abantu. Ucwaningo ephephabhukwini lezokwelapha laseBrithani elihlonishwayo i-Lancet lithole ukuthi mhlawumbe “ukufa ngokweqile” okungaba ngu-98,000 kwenzeke e-Iraq ngenxa yokuhlasela. Ukunikezwa kukagesi kuhlala kungaphansi kwamazinga ayekhona ngaphambi kokuhlasela, lapho i-Iraq yayingaphansi kwezinswinyo ezinzima. Ukuntuleka kwemisebenzi, ukufuduka kwabantu bangaphakathi, kanye nokuntula amanzi okuphuza ahlanzekile kuseyizinkinga ezinkulu. Abantu basaqhubeka nokululazwa nokuhlukunyezwa ocwaningweni olunodlame lwendlu ngendlu olwenziwa amasosha ase-US, kwesinye isikhathi aphelezelwa ngabameleli bakhona bendawo. Ama-Iraqi abulawa njalo, ngaphandle kokujeziswa okuphelele, ezindaweni zokuhlola, ezindlini zabo, ezikhungweni zokuboshwa, kodwa amasosha ase-US awenze lobu bugebengu - futhi, okubaluleke nakakhulu, izikhulu ezibhekene nawo - cishe kuzo zonke izimo azizange zijeziswe.
Futhi nokho abantu abaningi abamelene nalokhu kuhlasela okungalungile, abaphikisana nezijeziso zase-Iraq iminyaka ngaphambi kwalokho, manje baphakamisa ukuthi amasosha ase-US kufanele ahlale e-Iraq ukuze kuzuze abantu base-Iraq. Ngakho-ke, sibhekana nesimo esiyinqaba senhlangano emelene nempi elwa nokuhlasela okungenabulungisa bese isekela umsebenzi wezempi ogeleza usuka kuwo ngqo. Isikhundla esingahlangani, futhi ngicabanga ukuthi kufanele senqabe.
Ingazitholanga izikhali zembubhiso e-Iraq - amanga okuqala amakhulu okuhlasela - i-United States isiphendukele emangeni amasha amakhulu: uGeorge Bush, uDonald Rumsfeld, uPaul Wolfowitz, uJohn Negroponte, uCondoleezza Rice, nabangane babo baletha intando yeningi. kubantu base-Iraq.
Kepha intando yeningi ayihlangene nokuthi kungani i-United States ise-Iraq. Ukuphatha kukaBush kwahlasela i-Iraq ngezizathu zepolitiki yamandla ehlobene nezithakazelo zombuso osekunesikhathi eside zasungulwa eMpumalanga Ephakathi. Izizathu ezenza ukuthi iWashington ihlasele i-Iraq ukuze iketule uSaddam Hussein yizona zizathu ezifanayo abasekela uSaddam Hussein njengoba enza amacala akhe amabi kakhulu kubantu base-Iraqi, amaKurds, nama-Irani (amacala kamuva asetshenziswa ukuthethelela ukuya empini ngokumelene naye. 1991 nokumsusa esikhundleni ngo-2003).
I-Iraq inendawo yesibili ngobukhulu emhlabeni yokonga uwoyela futhi isenkabeni yesifunda esinezingxenye ezimbili kwezintathu zowoyela womhlaba. I-United States iye yaqaphela amashumi eminyaka ukuthi ukulawula phezu kwemithombo yamandla yaseMpumalanga Ephakathi kuyimfuneko ye-US global hegemony, okungukuthi, ukuthi i-US global hegemony incike ku-hegemony yesifunda eMpumalanga Ephakathi.
Ingqikithi kawoyela ekubalweni kombuso wase-US ikhule kuphela kusukela iqala ukufuna ukuvala indawo yeBritish neFrench njengamandla angaphandle alawula imithombo yamandla yesifunda. Izimbangi zase-US kwezomnotho, ezempi, nezombangazwe e-Europe nase-Asia, ikakhulukazi i-China ne-India, zidinga ukwandisa kakhulu ukuthengwa kwazo kwamandla ezivela e-Middle East futhi empeleni, zincike kakhulu kakhulu kuwoyela ovela esifundeni kune-United States, ithola uwoyela wayo omningi ezindaweni zayo ezigciniwe, eCanada, eVenezuela, nakweminye imithombo eseduze nasekhaya. Ngakho kuba nokuncintisana okwandayo ngokulawula uwoyela, amapayipi kawoyela, nezindlela zokuthutha uwoyela.
Njengoba umqulu wokuphatha kaBush, I-National Security Strategy yase-United States of America yabekwa ngokucacile ngoSepthemba 2002, i-United States ngeke ivumele ukuvela kwanoma yimuphi omunye umuntu ongase ancintisane naye e-United States, efuna ukugcina igebe elikhulu phakathi kwayo kanye amanye amandla.
Ngokuhlasela i-Iraq, iWashington yayinethemba lokuthi ngeke nje ifake umbuso ovumelana nezithakazelo zikawoyela wase-US, yayinethemba lokusungula izizinda zamasosha e-Iraq futhi isebenzise i-Iraq njengendawo yenkundla yokungenelela okwengeziwe ukuze kudwetshwe kabusha imephu yaseMpumalanga Ephakathi. Cishe izisekelo eziyishumi nane zase-US sezisunguliwe e-Iraq futhi kungenzeka zihlale isikhathi eside ngemva kokuxoshwa kwamasosha ase-US, futhi ihhovisi lenxusa lase-US elikhulu kunawo wonke emhlabeni namuhla liseBaghdad.
Lokhu akuhlangene nentando yeningi. Eqinisweni, kufanele sizikhumbuze ukuthi i-US sekuyisikhathi eside iyisithiyo esikhulu kunoma iyiphi inhlangano yezwe, yentando yeningi, yobuzwe, noma yezenhlalakahle esifundeni eyayimele uguquko lwentando yeningi, ikhetha lokho okubizwa ngokuthi "ukuzinza," noma ngabe kusho ukuthini. ukuhambisana nezibalo eziphendulayo kakhulu noma amandla enkolo ayisisekelo. Lokhu kwaholela ekutheni ingahlangani kuphela ne-Israel ethanda ukwanda, ukuvikela ukuhlala kuka-Israyeli nokuhlala kwezindawo zasePalestine, nokuvumela u-Israel ukuthi akhe izikhali zenuzi. Kuholele ekutheni iMelika yeseke ukuketulwa kweMossadegh e-Iran ngo-1953 futhi ihlome futhi ibe umngani nombuso wengcindezelo kaShah owamthatha esikhundleni. Futhi-ke i-US ike yasekela ngokomlando futhi iyaqhubeka nokuxhasa imindeni yasebukhosini baseSaudi Arabia nase-Emirates.
I-US iphikisana nentando yeningi yangempela eMpumalanga Ephakathi ngesizathu esilula: uma abantu abavamile belawula izinsiza zamandla zesifunda, zingase zibekwe ekuthuthukisweni komnotho kanye nezidingo zomphakathi, kunokuba ziqhubekisele inzuzo yezinkampani zikawoyela zaseNtshonalanga.
Kungakho iziphathimandla zase-US zaphasisa imithethonqubo engaphezu kwe-100 ezodlula isikhathi sokuhlala, ebeka i-neoliberalism kanye nezinyathelo zokuqiniswa kunoma yimuphi uhulumeni oqala ukubusa. Lokhu kwakuhilela ukuvula zonke izici zomnotho wase-Iraq ngaphandle kukawoyela kubunikazi bangaphandle obungamaphesenti angu-100, ukugcina imithetho yezinyunyana ezimelene nabasebenzi yombuso kaHussein, ukwehlisa intela ezinkampanini ukuya emazingeni aphuphe kuphela ngabazuzi bempi baseMelika, kanye nokuqinisekisa ukuthi uwoyela, ngenkathi okungaphenduki ngokushesha ku-100% wobunikazi bangaphandle, kuzolawulwa yizinkampani ezizimele futhi kubuswe izikhondlakhondla zikawoyela zaseNtshonalanga. Umlobeli wezomnotho weNew York Times uJeff Madrick uthe izinhlelo ze-Iraq kungenzeka zibangele, ngamazwi akhe, "unya olusabalele."
“Kodwa cishe nganoma iyiphi indinganiso yesazi sezomnotho esivamile,” uMadrick uyabhala: “isu . . . ngokwedlulele - empeleni, iyamangalisa. Ngokushesha kuzokwenza umnotho wase-Iraq ube ngenye yezindawo ezivuleleke kakhulu ekuhwebeni nasekungeneni kwezimali ezinkulu emhlabeni, futhi kubeke phakathi kwezintela eziphansi kakhulu emhlabeni, abacebile noma abampofu. . . . Uhlelo olusha lwehlisa imali engenayo yomuntu siqu ephezulu kanye nezinga lentela yebhizinisi libe ngamaphesenti ayi-15 kuphela. Yehlisa amanani entengo yezinto ezithengwa kwamanye amazwe abe ngamaphesenti amahlanu. Futhi iqeda cishe yonke imikhawulo ekutshalweni kwezimali kwamanye amazwe. Kungavumela idlanzana lamabhange angaphandle ukuthi athathe uhlelo lwamabhange asekhaya.”
Lezi zinguquko ze-neoliberal azihlangene nentando yeningi noma ukusiza abantu base-Iraq.
Futhi akuzona nje izishoshovu ezimelene nempi e-United States noma kwenye indawo emhlabeni ezifinyelele kulokhu kuqonda. Amasosha abuya e-Iraq futhi abhala ekhaya echaza ukwethuka kwawo ngempatho yabantu base-Iraq abatshelwe ukuthi kufanele babakhulule. Amasosha aphikisayo ayenqaba ukuthunyelwa e-Iraq ngempi engenabulungisa. Njengoba elinye ilungu le-Texas Army National Guard elifuna isikhundla sokwenqaba ukuya empini ngenxa kanembeza lasho ngeDemocracy Now! Mashi 15: “Ngikholelwa ukuthi impi yethu engenabulungisa. Angikholwa ukuthi uhulumeni usitshele ukuthi impi ihloselwe yona. Angikholwa ukuthi lo hulumeni uhlose ukusabalalisa intando yeningi eMpumalanga Ephakathi. Akukhona kuntshisekelo yokuvikeleka kwabo noma ukuphepha kwethu. Ngikholwa ukuthi konke kumayelana nowoyela kanye nenzuzo, noma uma kungenjalo, kumayelana . . . ukulawula ingxenye yamasu omhlaba eMpumalanga Ephakathi. Futhi angifuni ukulwela lokho.”
Elinye isosha elifake isicelo se-CO, ngemuva kokulwa e-Iraq kusukela ngo-March 2003 kuya ku-March 2004, lasho ohlelweni olufanayo: "[Ngenkathi ngiqala ukuya e-Iraq, empeleni ngakholelwa kulokho uhulumeni ayekusho, ukuthi sasifuna. izikhali zokucekela phansi okukhulu, sasenza izwe liphephe kuntando yeningi nezinto ezinjalo. Kodwa lapho sifika lapho, ngathola ngokushesha enye indaba. Ngokushesha ngathola ukuthi ama-Iraqi ayengasifuni lapho. . . .”
Waqhubeka: “[Mina] ukube amasosha angenile ezweni lethu asihlasela futhi angena ezindlini zethu, ngabe ngizilwela, nami. . . . Ngangibona kakhulu ukuthi impi yayizizwa kanjani ngokombono wama-Iraqis.”
Amasosha, imindeni yawo, omakadebona bayakhuluma futhi bahlela ukuletha amasosha ekhaya manje, futhi kufanele bashayelwe ihlombe futhi besekelwe ngokuma kwabo kwesibindi.
Ingxabano yokugcina engifuna ukuyikhuluma ingumbono wokuthi i-United States inesibopho kubantu base-Iraq, ngakho-ke kufanele ihlale ihlanza ukungcola okudalwe, ukuletha "uzinzo" e-Iraq.
Ngicabanga ukuthi kufanele kucace ukuthi ukusebenza kwe-US, kunokuba kube umthombo wokuzinza e-Iraq, empeleni kuwumthombo omkhulu wokungazinzi, nokuhlupheka okuqhubekayo.
IWashington ayivimbeli impi yombango ukuthi iqale. Eqinisweni, iWashington ihlanganisa amaKurds ngokumelene namaSulumane, amaShia ngokumelene namaSunni, kanye neqembu eliphikisana neqembu ukuze libe nomthelela kuhulumeni wesikhathi esizayo, ngaleyo ndlela andisa amathuba empi yombango.
Kufanele senze konke esingakwenza ukuphoqa i-United States ukuthi iphume e-Iraq futhi sisekele abantu base-Iraq emzabalazweni wabo wokunquma ikusasa labo.
Uhulumeni wase-US akanalo ibhizinisi lokufundisa amanye amazwe ngentando yeningi, lapho thina siswele kakhulu lapha ekhaya nalapho leli zwe linomlando omude ononya wokucindezela intando yeningi emhlabeni wonke.
Ingabe uhulumeni wase-US unesibopho kubantu base-Iraq? Nakanjani. Isibopho sobugebengu obusekelwa yiWashington iminyaka lapho uSaddam Hussein engumngane. Ukuhlomisa nokusekela izinhlangothi zombili empini enonya yase-Iran-Iraq. Ngomonakalo we-Gulf War ka-1991. Okokusetshenziswa kwezikhali ze-uranium eseziphelile, amabhomu eqoqo, nama-bunker buster. Ngezijeziso ezibhubhisayo. Ngokuhlasela kuka-2003, kanye nokululazeka nokucekelwa phansi nokufa okwadala.
Kodwa okuwukuphela kwendlela yokuqala ukuhlangabezana nalesi sibopho ukuhoxa ngokushesha - hhayi izinyanga eziyisithupha noma iminyaka eyisithupha kusukela manje, kodwa namuhla.
UMalcolm X wake wathi, “Uma unamathisela ummese ongamasentimitha ayisishiyagalolunye emhlane wami bese uwukhipha amayintshi amathathu, lokho akuyona inqubekela phambili.”
I-US okokuqala kufanele ikhiphe ummese.
Kodwa kufanele futhi sikubeke kucace ukuthi uma bukhona ubulungiswa bangempela kubantu base-Iraq, ngeke nje kuphela izigebengu ezinjengoRumsfeld noBush noWolfowitz babhekane nokushushiswa ngamacala abo, uhulumeni wase-US uzophoqeleka ukubakhokhela izinxephezelo.
Futhi bazophoqeleka ukuthi bakhokhe izinxephezelo emindenini yamasosha abulewe nagogeke kule mpi. Imindeni ehlakazwe yile mpi. Futhi imiphakathi ehlakazwe yile mpi, namakhulu ezinkulungwane zezigidi zamaRandi eyamoshwa ngenxa yezifiso zombuso zamandla angempela alelizwe, izithakazelo zikawoyela, izithakazelo zezimayini, abakhiqizi bezikhali.
UMark Twain, umsunguli we-Anti-Imperialist League, wakubeka ngamafuphi eminyakeni eyikhulu edlule, lapho i-US iletha intando yeningi kubantu basePhilippines ngokubabulala ngezinkulungwane zabo: “Ngimelene nokhozi olubeka amazipho alo kunoma iyiphi indlela. omunye umhlaba.”
Kufanele senqabe umbono wokucwasa kanye ne-elitist wokuthi abantu base-Iraqi noma ama-Arabhu noma amaSulumane badinga i-United States ukuze ibavikele, inikeze ukuzinza, ukubafundisa incazelo yentando yeningi.
Kufanele sivumele abantu base-Iraq ukuthi banqume ikusasa labo, ikakhulukazi uma sibheka ngobuqotho ukuthi kusho ukuthini ukungenelela kwe-US esikhathini esidlule nokuthi kusho ukuthini ukusebenza kwe-US namuhla ezimpilweni zabo.
Asikwazi ukumelana nempi nokusekela umsebenzi.
Njengoba nje abantu baseNdiya bakhe inhlangano ethi Quit India, manje sidinga ukwakha inhlangano ebanzi ye-Quit Iraq - ekhaya, kwezempi, futhi ngokubambisana nama-Iraqis amelana nomsebenzi ongalungile nononya.
Sidinga ukwakha i-Anti-Imperialist League entsha. Izigxobo azikwazanga ukuba phezulu.
Ishicilelwe yiTraprock Peace Center ngemvume, wonke amalungelo agodliwe
April 7, 2005
http://www.traprockpeace.org
2005 Anthony Arnove
I-ZNetwork ixhaswa kuphela ngokuphana kwabafundi bayo.
Nikela