Osopolitiki bavame ukukhetha izixazululo eziyinkimbinkimbi ezinkingeni ezilula. Akukho lapho okubonakala khona lokhu kunohlu olude lweziphakamiso eziyinkimbinkimbi nezixakile zokubhekana nenkinga yokudliwa kwezwe.
Izigidi zabantu zibhekene nokulahlekelwa amakhaya azo eminyakeni embalwa ezayo. Ngenkathi osopolitiki kuCongress benze izinhlobonhlobo zezinhlelo eziyinkimbinkimbi ukuze kunqandwe lesi sikhukhula sokudalulwa, okubandakanya nelo eliphasiswe emthethweni ehlobo eledlule elinikeze iziqinisekiso ezifika ku- $300 billion wemali mboleko entsha ezindlini ezibhekene nokuvalwa, azikho ezibe nomthelela omkhulu. kuze kube manje.
Inkinga engeke igwemeke ngalezi zinhlelo ukuthi kunzima ukuklama uhlelo olusiza imindeni ebhekene nokudliwa ngaphandle kokunikeza ugqozi kwabanye abanikazi bezindlu ukuthi nabo bahluleke ukukhokhela izikweletu zabo. Ngaphezu kwalokho, kunzima ukuthethelela ukukhokhiswa kwentela abantu abadonsa kanzima ukuze baqhubeke nezikweletu zabo ukuze basize labo abahlulekayo ukukhokha intela. Kunzima nakakhulu ukuthethelela ukukhokhiswa kwentela abantu abavamile ukuze basize abaphathi bamabhange, abakhiphe amakhulu ezigidigidi zamaRandi ezikweletu ezingezinhle.
Ngenxa yalokho, kuze kube manje lezi zinhlelo azikavimbeli igagasi elikhulu lokudliwa kwempahla nokukhishwa kwabantu ezindlini. Inombolo yokugcwaliswa kokuvalwa (okuvame ukugcwaliswa kabili noma ngaphezulu kukho konke ukudalulwa kwangempela) manje isisondela ku-300,000 ngenyanga.
Kulabo abangacasulwa ukwenza lula, kunesixazululo esilula. ICongress ingashintsha okwesikhashana imithetho mayelana nokuvalwa kwempahla ukuze inikeze imindeni ebhekene nokudlulwa ilungelo lokuqasha amakhaya ngenani lemakethe isikhathi eside. U-Rep. Raul Grijalva uhlongoze ushintsho olunjalo ku- Umthetho Wokulondoloza Amakhaya Omndeni, okungavumela abanikazi bezindlu inketho yokuhlala njengabaqashi iminyaka efika kwengama-20 kulandela ukudliwa.
Lo mthethosivivinywa uzonikeza imindeni ngokushesha ukuvikeleka ekhaya layo, ukuze kuthi uma ithanda ikhaya, indawo, isikole sezingane zayo, ibe nethuba lokuhlala endlini isikhathi eside. Lokhu futhi kunenzuzo enkulu kumakhelwane ukuthi amakhaya azohlala ehlala.
Mhlawumbe okubaluleke nakakhulu, lolu shintsho emithethweni yokuthengwa kwempahla luzonikeza amabhange isisusa sangempela sokuxoxisana ngezimo lapho abanikazi bezindlu bengahlala khona ezindlini zabo njengabanikazi. Amabhange awafuni ukuba abanikazi bezindlu. Ibhange lizoba ngumnikazi wendlu ngemva kokudliwa, kodwa indlu enomqashisi ibiza kancane kakhulu kubo kunendlu elawulwa ngokuphelele.
Ukunikeza umninikhaya ilungelo lokuhlala njengomqashisi kukhulisa kakhulu amandla abo okuxoxisana nebhange. Umphumela walolu shintsho emithethweni yokudliwa kwezindlu ukuthi abanikazi bezindlu abaningi kakhulu kungenzeka bahlale ezindlini zabo njengabanikazi.
Ubuhle balolu hlobo lwesiphakamiso ukuthi lulula, lungaqala ukusebenza ngokushesha, aludingi amadola abakhokhi bentela futhi alukho uhlaka olusha. Futhi ayinikezi muntu ibonanza elikhulu. Abanikazi bezindlu mancane amathuba okuthi bafole ukuze benze inqubo engase igcine sebeyibaqashile. Futhi ngokusobala amabhange ngeke akujabulele ukushintshwa komthetho okuzobashiya bebi kakhulu ekuzameni ukukhama imali kubanikazi bezindlu.
Nakuba iphuzu eliyisisekelo lelungelo lokuqasha lilula, linganwetshwa ngezindlela ezihlukahlukene ukuze kuthuthukiswe abanikazi bezindlu. UBernard Wasow, we-Century Foundation, wenze isiphakamiso sezinyathelo ezengeziwe ukuze kube lula ukushintshela esimweni sokuqashisa noma mhlawumbe buyela kubunikazi. UDaniel Alpert, waseWestwood Capital, unenguqulo ethize ehlukile eyenza abanikazi bezindlu bathenge kabusha amakhaya abo. ngemva kweminyaka emihlanu.
Ngamafuphi, uma abantu befuna ukwengeza izinsimbi namakhwela, kulula ukwenza kanjalo. Kodwa, ukhiye wokuvimba abantu ukuthi bangaxoshwa ezindlini zabo wukushintsha nje umthetho ovumela ukuthi abantu baxoshwe ezindlini zabo. Leyo ilula kangangokuthi ngisho nepholisi kufanele ikwazi ukuyiqonda.
I-ZNetwork ixhaswa kuphela ngokuphana kwabafundi bayo.
Nikela