Noored, andekad ja mustas nimekirjasnovember 2009By Stefan Simanowitz
printerisõbralik versioonSimanowitzi ZSpace'i leht
Vigil Londonis 7. septembril Saharawi "Oxford Sixi" õpilastele – foto autor Olivia Mann |
AAugusti alguses asusid 21 õpilast vanuses 16–24 aastat Marokost, Lääne-Saharast ja Alžeeria kõrbes asuvatest põgenikelaagritest teele, mida nad lootsid muuta elu. Iga õpilane valiti osalema elamukonverentsil Inglismaal Oxfordis, mille korraldas EL programmi Youth In Action ja mida sponsoreeris Briti Nõukogu. Algatuse eesmärk oli aidata edendada suuremat usaldust ja vastastikust mõistmist noorte saharalaste ja marokolaste vahel, võimaldades neil uurida võimalikke lahendusi Lääne-Sahara konfliktile, mis on üks maailma pikaajalisemaid vaidlusi.
Lääne-Sahara okupeeris Maroko 1976. aastal pärast hispaanlaste lahkumist. Algas 16-aastane sõda marokolaste ja Saharawi iseseisvusliikumise Polisario Rinde vahel. Lahingud lõppesid 1991. aastal, kui ÜRO relvarahulepingu tingimuste kohaselt lubati Lääne-Sahara elanikele korraldada enesemääramise referendum. See referendum on veel toimumata ja saharawid elavad kas okupatsiooni all oma kodumaal või põgenikena laagrites ebasõbralikus Alžeeria kõrbes.
5. augusti õhtul teatati kaheksale Maroko õpilasele Casablanca lennujaamas ja kuuele Saharawi üliõpilasele Agadiri lennujaamas, et nad ei saa reisida. Kuigi nende piletid ja viisad olid kõik korras ning nad olid juba end sisse registreerinud, keeldusid Maroko võimud neid lennukile lubamast. Põhjust ei antud ning mitu kuud selleks reisiks valmistunud õpilased olid arusaadavalt vihased ja pettunud.
Sel ajal, kui Maroko õpilased suundusid tagasi oma kodudesse, otsustasid Saharawi üliõpilased korraldada protestiks lennujaama terminalis näljastreigi. Riigis, kus protestid ja eriarvamused surutakse sageli vägivaldselt maha ning enam kui 500 Sahara poliitilist aktivisti oli "kadunud", oli see näljastreik julge tegevus. 17-aastane tudeng Amaidane Maimouna ütles lennujaamast mobiiltelefoniga rääkides, et nad mõistsid riske, kuid olid otsustanud seisukohta võtta: "Me kas läheme Ühendkuningriiki või ei söö ja läheme haiglasse. . Kolmandat teed pole olemas."
Marokos on aga alati ka kolmas tee. Kui päike vajus Agadiri lennujaama raja kohale, saabus umbes 20 politseinikku. Nad sisenesid terminali, peksid õpilasi ja ajasid nad minema. Kuigi mobiiltelefonid konfiskeeriti, suutis Elassri Mohamed Fadel end varjata. "Meid on kurikatega pekstud," sosistas ta telefoni. "Väga kõvasti pekstud."
Oxford Six: El Haouasi Nguia (19, naine), Amaidane Maimouna (17, naine), Hayat Rguibi (19, naine), Elassri Mohamed Fadel (24, mees), Razouk Choummad (20, mees), Mohamed Daanoun (20, mees)
Lääne-Sahara kohta lisateabe saamiseks külastagewww.freesahara.ning.com
|
Tänu inimõigusorganisatsioonide kiirele tegutsemisele vabastati Oxford Sixiks nimetatud õpilased 36 tunni jooksul. Kuigi püüti korraldada veel üks lend ja saada neile võimude luba rahukonverentsi viimasel nädalal osalemiseks, sai kiiresti selgeks, et Oxford Six ei tule Inglismaale. Selle asemel naasid õpilased oma kodudesse okupeeritud Lääne-Saharasse mures, et nende improviseeritud protest võib viia Maroko võimude jälgimiseni ja ahistamiseni.
Need hirmud olid põhjendatud. 27. augustil, kui talgulised valmistusid tähistama 26. rahvusvahelist kadunute päeva, võttis politsei El Aaiunis kinni ühe naisüliõpilastest. Tema ütluste kohaselt seoti tal silmad, peksti, kooriti alasti ja teda ähvardati vägistamisega. Viie tunni pärast jättis politsei ta linna serva. Päevi hiljem, 2. septembril, korjas politsei ka teise Oxford Sixi liikme Razouk Choummadi. Mitu tundi kestnud katsumuses seoti tal silmad kinni, riisuti ja kaeti vedelikuga, mille kohta öeldi, et bensiin.
7. septembril külastas Londonis parlamendiliikmete ja kampaaniate delegatsioon Downing Streeti 10 ning Välis- ja Rahvaste Ühenduse bürood, et edastada oma mured Oxford Sixi pärast. Toimunud on ka valveid, solidaarsuskoosolekud ja kirjade kirjutamise kampaania.
Need intsidendid leidsid aset okupeeritud aladel toimunud inimõiguste rikkumiste laiema mustriga kontekstis. Viimastel aastatel on paljud organisatsioonid, sealhulgas ÜRO inimõiguste ülemkomissar, väljendanud tõsist muret inimõiguste rikkumiste pärast saharalaste vastu. Human Rights Watchi 2008. aasta aruandest leiti, et Maroko rikkus Lääne-Sahara sõna-, ühinemis- ja kogunemisõigust. 2009. aasta Amnesty Internationali aruandes öeldakse, et "Lääne-Sahara inimeste enesemääramise pooldajaid ahistatakse ja neile antakse vastutusele."
Oxford Six asus oma Maroko kolleegidega sildu ehitama, et vaid päevi hiljem "riigi vaenlastena" koju naasta. Teadmine, et maailm vaatab, on õpilastele lohutus, kuigi sellised teadmised ei suuda nende arme ravida ega hirme leevendada.
Z
Stefan Simanowitz on ajakirjanik, ringhäälinguorganisatsioon ja inimõiguste eest võitleja.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama