Kui rääkida Interneti-teenuse pakkujatest ja kiirest Internetist, siis tarbijaturg on vaevalt olnud konkurentsivõime eeskuju. Mõnel meist on õnn, et saab valida kahe teenusepakkuja vahel, ja mõnel meist on juurdepääs ainult ühele.
Need digitaalsed kanalid on Ameerika kommunaalteenuste infrastruktuuri olulised osad, peaaegu sama lihtsad kui elektri- ja veetorud. Need ühendavad meid (ja meie lapsi) ülemaailmsete teadmiste, uudiste, erinevate seisukohtade ja muude kodakondsuse põhivahenditega. Ja loomulikult saame nende kaudu osta ja müüa, meelelahutust pakkuda, äri ajada, sõpradega suhelda, ajakohaseid tulemusi saada, ilmateadet jälgida ja – jah, tõepoolest – arveid maksta.
Kuid kuigi seda digitaalset kiirteed peetakse meie rahva heaolu jaoks eluliselt tähtsaks, ei pakuta sellele juurdepääsu avaliku teenusena, st investeeringuna ühisesse hüvesse. Selle asemel käsitletakse seda mõne ettevõtte järjekordse kasumikeskusena.
Turujõu kogumine klientide kammitsemiseks on piisavalt halb, kuid Interneti-teenuse pakkujad kavatsevad Interneti puhtast egalitaarsest eetikast välja juurida, mistõttu olid nad nii ärritunud, kui president Obama kutsus hiljuti FCC-d üles toetama tasuta ja avatud Internetti.
Nagu tsenseerimata globaalsel teadetetahvlil, on ka Interneti suur voorus see, et keegi ei kontrolli selle sisu. See digitaalne kommunikatsioonitehnoloogia on olnud nii suurejooneliselt edukas ja nii sotsiaalselt väärtuslik, kuna see on laiaulatuslik, demokraatlik foorum, mis on võrdsetel tingimustel juurdepääsetav kõigile, kes soovivad sinna lisada teavet, pilte, arvamusi jne või alla laadida mõnda sama sellest. Alates selle leiutamisest on selle vabastava tehnoloogia kasutamise juhtpõhimõte olnud see, et ükski korporatsioon, valitsus, religioon ega muu kontrolliv võim ei tohiks olla selle väravavaht.
Seda avatud juurdepääsu põhimõtet nimetatakse "võrguneutraalsuseks", mis tähendab, et süsteemil ei ole vahet, kas olete kuninglik või tavainimene, asutatav või mässuline, kaubamärgiga korporatsioon või tundmatu idufirma, miljardär või vaesuspalgaline töötaja — teil on õigus võrdsele kohtlemisele teabe saatmisel või hankimisel ülemaailmses veebikeskkonnas. See on oluline demokraatlik voorus. Nagu oleme aga teistes valdkondades õppinud, ei ole ettevõtete juhid need, kes lasevad voorustel kasumi teenimisel takistada, ja tänapäeva telekomiärimehed ei erine sellest. Mõnda aega on nad plaaninud võrguneutraalsuse ideed kõrvale heita, pidades selle avalikku kasu põhjendamatuks takistuseks nende soovile saada suuremat kasumit.
- Selle asemel, et avada üks suur lairiba kiirtee kõigi Interneti-sisu transportimiseks, kavatsevad Interneti-teenuse pakkujad luua spetsiaalse sõiduradade süsteemi kiireks liikluseks.
- See kiirrada tehakse kättesaadavaks neile, kes soovivad oma teabe/vaatepunktide/programmide/jne kiirustada. avalikkusele ja muuta nende sisu nähtavamaks, eraldades selle kiirtee massilisest segadusest.
- Interneti-teenuse pakkujad nõuavad lisatasu nendelt, kes soovivad, et nende sisu edastataks selle spetsiaalse Interneti-maksutee süsteemi kaudu.
Luues selle esmaklassilise piletihinna, tõstavad sellised inimesed nagu Comcast/TWC end pelgalt sisu vedajatest kõrgeteks röövparuniteks. Neil oleks õigus (sularaha alusel) otsustada, millised üksikisikud, ettevõtted ja nii edasi lubatakse demokraatliku kiirtee esmaklassilisele rajale. Võitjad on (1) Interneti-teenuse pakkujate hiiglased, kes lõikaksid sellelt kunstliku kasumi rajalt miljardeid, ja (2) võimsad sisupakkujad (nt Disney, vennad Kochid, Walmart, Pentagon ja Monsanto), kes saavad hõlpsasti makske privilegeeritud sõidurajal sõitmise eest parimat dollarit (ja arvestage pileti hind maha ettevõtte maksudest).
Kaotajad on ilmselgelt valdav enamus Interneti-kasutajatest: (1) gruppide, väikeettevõtete ja muude sisupakkujate dünaamiline kosmos ilma sügavate taskuteta, mis on vajalikud aeglastelt radadelt väljaostumiseks (mida Interneti-teenuse pakkujate monopolistid tahtlikult võisid). muuta veelgi aeglasemaks) ja (2) lai avalikkus, kellel on juurdepääs kõigile Interneti-pakkumistele, mis on blokeeritud nende neoonsära tõttu, kes vilguvad oma ostetud sõnumeid kiirradadel, piirates seda, mida meil on lubatud lugeda, vaadata. , kuulake ja suhtlege meie arvutites, nutitelefonides ja teleriekraanidel.
Suurim kaotaja oleks siiski Internet ise, mis oleks sunnitud loovutama oma sihikindlalt demokraatliku eetika ettevõtete kasusaajate plutokraatlikule võimule.
Tasuta ja avatud Interneti eest seismiseks minge aadressile www.FightForTheFuture.org.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama