Uue aasta alguses valiti Soomes juhuslikult 2000 töötut, kes osalevad riigi universaalses põhisissetuleku eksperimendis.
Väljavalitud saavad töötuskindlustuse asemel valitsuselt põhisissetulekut 580 dollarit kuus.
See summa katab põhilised elamiskulud. Erinevalt töötuskindlustusmakse saajatest saavad põhisissetuleku eksperimendis osalejad igakuist sissetulekut ka edaspidi sõltumata sellest, kas nad leiavad töö.
Eksperiment kestab kaks aastat, siis hindab valitsus eksperimendi tulemusi ja otsustab, kas laiendada põhisissetulekuprogrammi.
Kui Soome on esimene riik, kes katsetab universaalse põhisissetuleku tagamist, siis Euroopas tehakse teisigi kohalikke katseid.
Eestkostja teatab, et Itaalia linn Livorno hakkas eelmisel suvel maksma 100 oma vaesemale elanikule põhisissetulekut 500 eurot kuus ja suurendas seda arvu jaanuaris veel 100 inimeseni.
2017. aastal viivad sarnased katsed läbi viis Hollandi linna ning üle Atlandi ookeani Kanadas, Ontario provints alustab sel kevadel põhisissetuleku programmiga.
Soome valitsus loodab, et töötajatele põhisissetuleku tagamine aitab vähendada töötuse määra, mis on praegu 8.1 protsenti.
Valitsus peab oma heldet töötuskindlustust paljude töötute jaoks takistuseks tööturule sisenemisel. Lihtsamalt öeldes võivad mõned töötud teenida töötuskindlustusest rohkem raha, kui nad saaksid madalapalgalise töö korral.
Valitsus võiks töötutoetusi vähendada, kuid selline lahendus tugeva sotsiaaldemokraatliku traditsiooniga riigis nagu Soome vallandaks tõenäoliselt vastuvõetamatu tagasilöögi praegu võimul oleva paremtsentri koalitsioonivalitsuse vastu.
Selle asemel otsustas valitsus katsetada universaalset põhisissetulekut, mida ei mõjutaks töötajate naasmine tööjõu juurde.
The New York Times teatab, et alustavatel ettevõtjatel on Soomes raskusi töökohtade täitmisega, sest nad ei saa maksta palka, mis on võrreldav selliste väljakujunenud ettevõtete nagu Nokia, kes on hiljuti vallandanud tuhandeid töötajaid, palkadega.
Valitsus loodab, et põhisissetulek julgustab töötajaid asuma madalamapalgalistele töökohtadele või naasma kooli, et õppida uusi oskusi või asutama oma väikest ettevõtet.
Kui Soome universaalse põhisissetuleku omaksvõtt on peamiselt vastus riigi tööpuuduse probleemile, siis Yanis Varoufakise sõnul on universaalne põhipalk vajalik kapitalismi tekitatavate probleemide lahendamiseks.
Varoufakis on Kreeka endine rahandusminister, juhtiv majandusteadlane ja Euroopa vasakradikaalide silmapaistev hääl.
"Põhisissetulek on oluline osa ja vajalik kõigis katsetes ühiskonda stabiliseerida ja tsiviliseerida," ütles Varoufakis maikuus peetud kõnes. Töö tulevik konverentsil Šveitsis.
Probleem seisneb Varoufakise sõnul selles, et finantskapitali tõus on tekitanud töölisklassile palju probleeme. Euroopas ja Põhja-Ameerikas on vähem hästi tasustatud töökohti tootmissektoris ning rohkem madalapalgalisi töökohti teenindussektoris.
Paljud madalapalgalised töökohad on ohus. Mingil hetkel mitte kauges tulevikus võimaldavad tehnoloogilised edusammud paljud neist töökohtadest automatiseerida.
Kui see juhtub, halveneb madalapalgaliste töötajate käest-suhu olemasolu, kellel enam tööd pole.
Varoufakis väidab, et praegused sotsiaaldemokraatlikud meetmed tööpuudusega toimetulemiseks enam ei toimi.
Euroopas ja Põhja-Ameerikas makstakse enamiku sotsiaalkindlustusprogrammide eest, mis aitavad inimestel töötuse või muude raskuste ajal ellu jääda, töölisklassi maksudest, kuid kuna üha rohkem töötajaid töötab madalapalgalistel töökohtadel, muutuvad need maksud kättesaamatuks.
Kui paljud töötajad hakkavad automatiseerimise tõttu oma töökohti kaotama, on töötajatel veelgi raskem maksta sotsiaalkindlustuse eest, mis pakub neile turvavõrku.
Seetõttu ütleb Varoufakis, et vajame teist võimalust töötajate kaitsmiseks ja teist viisi selle eest tasumiseks.
Varoufakis pooldab universaalset põhisissetulekut, mille eest makstakse tagasi avaliku investeeringu eravarasse.
Kuigi kapital kinnitab, et rikkus luuakse eraviisiliselt, viitab Varoufakis avalikele investeeringutele, mis on olnud olulised uute tehnoloogiate arendamiseks, mis on teinud võimalikuks jõukuse loomise.
Arvutid, internet, biomeditsiinitehnoloogia ja muud jõukust tootvad tehnoloogiad poleks olnud võimalikud ilma valitsuste tehtud miljardite dollarite investeeringuteta.
Peaaegu kogu nende investeeringute tulu on aga läinud erakätesse.
Et nõuda tagasi avalikkuse osa rikkusest, mida see aitas luua, peaksid valitsused "jõustama õigusaktid, mis nõuavad, et iga avaliku pakkumise osa aktsiatest suunataks Commons Capital Depository'sse koos sellega kaasnevate dividendidega, mis rahastavad universaalset põhidividendi". rahastada kõigi töötajate põhisissetulekut, kirjutab Varoufakis.
See laiendaks mõningaid rikkaks olemise eeliseid ka töölisklassile.
„Kas ma ei tahaks, et mu lastel oleks väike sihtfond, mis kaitseb neid vaesuse hirmu eest ja võimaldab neil kartmatult investeerida oma tõelistesse annetesse? . . . Mis on moraalne alus keelata kõigile lastele sama eelis? kirjutab Varoufakis.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama