[Järgmine dokument on Sloveenia programm Demokraatliku sotsialismi algatus. See on postitatud lugejatele teadmiseks Lingid International Journal of Socialist Renewal. Tänu Michael Lebowitz selle kättesaadavaks tegemise eest. See on postitatud ka aadressil http://www.demokraticni-socializem.si/.]
Kapitalismi kui ainsa võimaliku tootmisviisi ideoloogiline domineerimine on lõppemas. 1970. aastate teisel poolel, kui kiire ja stabiilne majanduskasv “arenenud” maailmas peatus, intensiivistasid kapitalijõud ründe töötajate õiguste vastu, mis pole lakanud tänaseni. Vundament, millel põhines kapitalismi ideoloogiline domineerimine, oli hakanud närbuma ja kapitalismi eestkõnelejad õigustasid selle olemasolu üha enam pelgalt olemasolu fakti poole pöördumisega.
Asjaolu, et erinevalt reaalselt eksisteerivatest sotsialismidest ei ole kapitalism kokku varisenud – kuigi seda pidid mitmel korral päästma fašistlikud jõugud ja sõjaväehuntad –, kinnitas väidet, et alternatiivi lihtsalt ei ole ja me peame leppima igasuguse ohvriga kapitali akumulatsiooni nimel. . Kui kasvav ebavõrdsus, enamiku maailma elanikkonna vaesus, diktaatorite terror ja looduse laastamine on hind, mida kapitali õitsengu eest maksta, siis olgu see nii.
Praeguse kriisi lahendamise katsed kinnitavad, et kapitalismis ei tõsta majandus elukvaliteeti, vaid vastupidi, inimelu suurendab kapitali akumulatsiooni. Kriis ei ole kapitalismi toimimises erand; see ei ole turgude eneseregulatsiooni häire ega laiskade, korrumpeerunud, ebapiisavalt ettevõtlike ja konkurentsivõimetute isikute järsu leviku tagajärg. Vastupidi, kriis on tööriist, mille abil kapitalistlik majandus tugevdab oma domineerimist inimkonna ja looduse üle.
Tegemist ei ole majanduskriisiga, vaid perioodiga, mil kapitalistliku majanduse normaalne toimimine nõuab demokraatliku kontrolli, töötajate õiguste ja avalike teenuste lõplike jäänuste kaotamist kasumi nimel. Poliitiline eliit ei arutle selle üle, kuidas majandust rakendada, et tagada iga inimese täielik areng ja rahuldada sotsiaalseid vajadusi. Selle asemel spekuleerivad nad, millist ohvrit järgmisena nõuavad jõud, mis ei ole nende mõistmise ja kontrolli all.
Ometi ammutavad need finants- ja muudel turgudel elavad müstilised jõud ainult inimtööst konkreetses sotsiaalse tootmissüsteemis. Selle süsteemi olemuse tõttu, mis võõrandab üksikisikuid nii üksteisest kui ka nende töösaadustest, hakkavad need tooted elama oma elu ja astuvad indiviididele vastu võõra, arusaamatu ja taltsutamatu jõuna, mis meid praegu kummitab. tuletisinstrumendid, nüüd valitsuse võlakirjade tulude kujul.
Teaduse ja hariduse areng on andnud meile tehnoloogilised võimalused vaesuse kaotamiseks, tööpäeva lühendamiseks ja jätkusuutliku arengu saavutamiseks. Ometi peavad need tehnoloogilised võimalused jääma pelgalt võimalusteks seni, kuni sotsiaalsed jõud on konkurentsivõitluses ummikseisus ja allutatud kasumi maksimeerimise pimedale diktaadile.
On aeg visandada teistsugune arengutee, kus demokraatlikult planeeritud majandus on vahend sotsiaalsete eesmärkide saavutamiseks, mitte vastupidi, kus areng põhineb solidaarsusel, mitte konkurentsivõimel.
Mis on demokraatlik sotsialism?Meie eesmärk on sotsiaal-majanduslik süsteem, mis põhineb poliitikas ja majanduses otsedemokraatial ning demokraatlikult planeeritud tootmisel. Soovime tootmis- ja jaotussüsteemi, mis on kooskõlas iga indiviidi ja ühiskonna kui terviku vajadustega ning arvestab looduskeskkonna taastumisvõimega.
Meie jaoks ei ole demokraatlik sotsialism utoopiline nägemus kaugest tulevikust, vaid kapitalismist demokraatlike vahenditega ületamise protsess. Protsess, mida juhivad sajandipikkused tööliste, talupoegade, naiste ja põlisrahvaste emantsipatsioonivõitluse traditsioonid. See kapitalismi demokraatlik ületamine toimub:
- POLIITILISEL TASANDIL, luues ja rakendades kogukonna osalemise vorme avalikku huvi pakkuvates küsimustes, nagu osaluseelarve ja otsedemokraatia kohalikul tasandil (kodanikukogud ja avalikud koosolekud), ning asendades esindussüsteemi otsese osalemisega otsuste tegemisel ja süsteemiga. delegaadid;
- MIKROMAJANDUSLIKUL TASANDIL, rakendades majandusdemokraatia vorme, nagu töötajate omandiõigus, omavalitsus ja -juhtimine ning ühistud;
- MAKROMAJANDUSLIKUL TASANDIL, kaotades turu ja konkurentsi kui sotsiaalsed mehhanismid, mis on kapitalismi pidevate kriiside põhjuseks, ning kujundades alternatiivseid kaupade tootmise ja jaotamise koordineerimise viise, näiteks konkurentsi asemel koostöö tootmisüksuste vahel ja "pimeda" asemel demokraatlik planeerimine. ” turutoodang;
- LOODUSKESKKONNAGA SEOTUD planeerides tootmismahtu vastavalt keskkonna taastumisvõimele ning jätkusuutlikule majanduskasvule, mis põhineb olemasoleva rikkuse ümberjagamisel ja samaaegsel keskkonnasõbralike tehnoloogiate rakendamisel; vastavalt sellele tuleb ülemaailmsel tasandil tagada igale inimesele võrdne juurdepääs joogiveele, põllumaale ja teistele inimväärset elamist võimaldavatele loodusvaradele;
- KLASSI JA IDENTITEETIDE KÜSIMUSTEGA SEOTUD kaotades töö ja kapitali vahelised klassierinevused ning kõik muud ebavõrdsuse ja alluvuse sotsiaalsed vormid, eelkõige rassi, soo, seksuaalse sättumuse, rahvusliku või etnilise päritolu ja puude alusel diskrimineerimise.
Kuna oleme teadlikud, et neid poliitikaid ei saa rakendada ainult ühes rahvusriigis, oleme pühendunud internatsionalismile. Me püüdleme maailma kapitalismi kaotamise poole ja suhestume selles emantsipatiivsete liikumiste ja parteide võitlustega kogu maailmast. Meie võitlus on osa ülemaailmsest kapitalismivastasest liikumisest, nagu seda peavad Euroopa Indignados, ¡Democracia Real YA, Kreeka Syriza, sakslane Die Linke, Prantsuse Front de Gauche, Hispaania Izquierda Unida, aga ka zapatistid ja bolivari revolutsionäärid Ladina-Ameerikas ning Egiptuse ametiühinguliikumised ja Hiina töölisliikumine.
Süsteemse muutuse poole püüdlevate emantsipatiivsete liikumiste organiseerimisel on laias laastus kaks võimalust. Mõned neist on organiseeritud parteidena, mis püüavad saavutada poliitilist võimu ja tegutseda süsteemivastaste režiimidena. Teised on organiseeritud liikumistena, mis võitlevad süsteemsete muutuste eest, ilma soovita haarata poliitilist võimu. Usume, et võitlus demokraatliku sotsialismi eest peab tingimata kasutama mõlemat tüüpi strateegiaid: neid, mis töötavad altpoolt ja kaotavad olemasolevaid sotsiaalseid suhteid, ja neid, mis muudavad poliitikat ülalt, poliitilise süsteemi institutsionaliseeritud sfääri sees.
Demokraatliku Sotsialismi Algatuse programm
Demokraatliku sotsialismi algatus on poliitiline projekt, mis püüdleb ülalloetletud eesmärkide elluviimise poole. Demokraatliku sotsialismi põhimõtteid ei saa saavutada üleöö, vaid neid tuleb arendada ja rakendada järk-järgult. Meie vahetud nõudmised on seega reformistliku iseloomuga. Samas peame aga silmas, et meie lõppeesmärk on kaotada kapitalism ja panna selle asemele solidaarsusel, sallivusel ja jätkusuutlikkusel põhinev süsteem. Meie nõudmised ei ole osa utoopilisest ideaalse ühiskonna plaanist, vaid lähtuvad pigem kogu töölisklassi, st igaühe, kes ellujäämiseks peab müüma oma tööjõu, otsestel konkreetsetel vajadustel.
Meie lühiajalised ettepanekud on järgmised:
- Kvaliteetsete avalike teenuste edasiarendamine kõigile elanikele. Tervishoiu, hariduse, sotsiaalkindlustuse, ühistranspordi, kultuuriväärtuste, õigusabi ning vanadus- ja töövõimetuspensioni peavad tagama avalik-õiguslikud ja kahjumlikud organisatsioonid. Neid teenuseid tuleb täielikult rahastada riiklikult.
- Otsese poliitilise demokraatia konsultatiivsete vormide juurutamine ja arendamine, mis võimaldab patsiendil ühisasjades otsustada. Sellised konsultatiivsed vormid peavad põhinema inimõigustel ja sotsiaalsel õiglusel ning samaaegselt püüdlema kõigi poliitilise esinduse ja heaoluriigi institutsioonide debürokratiseerimise poole. Kuna ainult universaalne kaasamine võib võimaldada asutustel osutada teenuseid tegelike vajaduste alusel, peab kogukond, töötajad ja "kasutajad" saama otsustusprotsessis osaleda.
- Majandusdemokraatia kehtestamine. Ettevõtte enesejuhtimisõigus ja kaasomandiõigus on töötajate demokraatlikud põhiõigused. Nii avaliku kui ka erasektori töötajatel peab olema juurdepääs otsuste tegemisele kõigil tasanditel.
- Majanduspoliitika, mis püüdleb täistööhõive ning sotsiaalselt ja keskkonnasäästliku arengu poole võttes arvesse tootmise sotsiaalseid ja keskkonnatingimusi. Majanduspoliitika prioriteediks peavad olema taastuvate energiaallikate majandusharude arendamine, energiatõhusus, strateegilised loodusallikad (nagu puit, vesi, seemned, põllumaa) ning toiduga isevarustatus; samal ajal tuleb kehtestada progressiivne roheline maksupoliitika.
- Täistöökoht ja lühem tööpäev. Tootlikkuse edusammud ja tootmise automatiseerimine on muutnud neljakümnetunnise töönädala aegunuks; see on üks peamisi töötuse põhjuseid. Me pooldame tööpäeva lühendamist täistööhõivet võimaldavale tasemele.
- Miinimumpalga tõstmine 70%-ni keskmisest palgast. Ühiskondliku ebavõrdsuse kasvav kasv tuleb tagasi pöörata ning kõrgeima ja madalaima sissetuleku vahele piir panna.
- Süsteemse tähtsusega pankade muutmine avalikeks teenusteks järgides avaliku hariduse ja tervishoiu mudelit. Pangad peavad teenima avalikke, mitte erahuve.
- Maksustamise progressiivsuse suurendamine tasemele, mis võimaldab ülalkirjeldatud avalike teenuste kvaliteeti. Tõsta tuleks õigussubjektide tulude maksustamist; sama kehtib nii finantstehingute kui ka maavara jms varade maksustamise kohta. Seda tuleks järjepidevalt rakendada kõigi teatud sissetulekupiiri ületavate kinnisvaraomanike (sh usukogukondade) suhtes.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama