(Chicago) – Palestiina Vabastusorganisatsiooni esindaja USA-s Afif Safieh rääkis North Parki ülikooli Lähis-Ida uuringute keskuse kasuõhtusöögist teemal „Lootused edasi lükatud, lootused uuendatud”.
Aastaid on ülikoolilinnak korraldanud harivaid üritusi Lähis-Ida kohta, keskendudes Iisraeli-Palestiina konfliktile. Palestiina vaatenurgast andis Safieh konfliktist ajaloolise ülevaate ning julgustas kuulajaid jätkama oma hingeotsinguid USA rolli osas konfliktis.
"Ma usun, et täna peame kõik Palestiina rahvast austama," ütles Safieh. "Nende kollektiivne julgus taluda valu ja kannatusi on kirjeldamatu."
Palestiinlased on Iisraeli sõjalise okupatsiooni all elanud peaaegu 40 aastat. Seda okupatsiooni peetakse "kaasaja ajaloo kõige pikemaks sõjaliseks okupatsiooniks", kus 80 protsenti Palestiina elanikkonnast teab elu ainult okupatsiooni all. "Suurem osa meie ühiskonnast on tundnud ebaõiglust ja rõhumist," lisas ta.
Safiehi sõnul on Iisraelis hinnanguliselt 650 sõjaväe kontrollpunkti ja palestiinlased kaotavad iga päev umbes kaheksa miljonit töötundi nende kontrollpunktide hilinemise tõttu. Viivitused piiriületustel on takistanud Palestiina puu- ja juurviljadel sihtkohta jõudmist, mis on pidurdanud Palestiina ühiskonna majandusarengut.
Kuigi Iisrael viis 8000. aasta augustis Gaza sektorist Jordani Läänekaldale üle 2005 Iisraeli asunikku, ei võimalda Iisraeli okupatsioon Gaza täna palestiinlastel kasutada õhuruumi ja kalastada vees.
17. märtsil 2007 kuulutas Palestiina seadusandlik nõukogu välja Palestiina rahvusliku ühtsuse valitsuse – pärast segaseid 12 kuud. Safieh selgitas, et kahe erineva enamuse kooselu väljendus kahel erineval valimisel: presidendivalimised 2005. aasta jaanuaris ja parlamendivalimised 2006. aasta jaanuaris. Pooled riikliku koalitsioonivalitsuse liikmed on mitte-Hamas.
See, kuidas see valitud valitsus teeb koostööd ja esindab Palestiina ühiskonda, on üks väljakutsetest, millega palestiinlased silmitsi seisavad. Safieh märkis, et poliitilise islami areng Palestiina mudelis määratakse lähikuudel. Kas poliitiline islam Palestiinas kasvab põhiseadusliku demokraatia ja pluralismi kaudu? Samuti, kas tulevikus on diplomaatilised võimalused ajaloolisteks rahukompromissideks iisraellaste ja palestiinlaste vahel?
"Me oleme läbinud rasked 12 kuud," ütles Safieh, "kuid täna on mul hea meel teile teatada, et meil on riiklik koalitsioonivalitsus, mis esindab 95 protsenti meie valijaskonnast, ja me ulatasime taas oma rahukäe. â€
Safiehi sõnul pakkus Palestiina ühtsusvalitsus vaid kaks nädalat tagasi Iisraelile kahepoolset täielikku relvarahu, mis hõlmaks Gaza sektorit, Läänekallast ja Iisraeli. Kas Iisraeli juhtkond nõustub selle Palestiina kollektiivse pakkumisega? Nüüd ootavad palestiinlased, et rahvusvaheline üldsus käivitaks diplomaatilise üksuse.
Kas nende poliitiline tahe on rahu?
Rahvusvahelise üldsuse jaoks on nelik (EL, ÜRO, USA ja Venemaa) nende poliitiline selgus oma rolli ja valmisoleku osas rahuprotsessis? Veelgi enam, milline on Araabia juhtide ja Araabia kvarteti roll? Selle nädala Araabia tippkohtumine ja Araabia Rahualgatuse taaselustamine (loodi Beirutis 2002. aasta märtsis) võivad nendele diplomaatilistele ettepanekutele ja probleemidele rohkem valgust tuua.
Üks silmapaistvamaid vaidlusküsimusi on 1967. aasta piirid. Siin on lai kokkuvõte: iisraellased tahavad säilitada Palestiina territooriumi, mille nad okupeerisid 1967. aastal ja mida laiendasid Iisraeli asundused. Nad ütlevad, et see on turvakaalutlustel ning jätkavad täna Iisraeli asunduste laiendamist Jeruusalemma ümbruses ja kogu Jordani Läänekaldal. Palestiinlased tahavad, et Iisrael lõpetaks okupatsiooni ja looks elujõulise Palestiina riigi, mis põhineb 67-eelsetel piiridel, mis tähendab Gazat, Ida-Jeruusalemma ja Läänekallast (kaasa arvatud õhuruum ja vesi). See riik moodustaks 22 protsenti ajaloolisest Palestiinast ja nõuaks Iisraelilt oma asunduste väljaviimist Palestiina territooriumilt.
Safieh märkis, et Iisraeli müür eraldab palestiinlased palestiinlastest, eraldades Palestiina linnaosad, külad, põllumaad ja kaevud põllumaast. Mitmel korral viitas ta endise presidendi Jimmy Carteri viimasele raamatule, Palestiina: rahu, mitte apartheid.
Mõned tipphetked Safiehi loengust:
Ta usub, et konflikti kestmine ei ole tingitud Araablaste vastuväide Iisraeli olemasolule, kuid selle põhjuseks on Iisraeli keeldumine araablaste vastuvõtmisest.
Araablased ei sea kahtluse alla Iisraeli olemasolu, vaid Iisraeli laienemist. Kui pühendunud on Ameerika – poliitiliselt ja rahaliselt – Iisraeli jätkuvale laienemisele?
Ta küsis: kas kvartett on kvartett või Onetett? Safieh usub, et eurooplased tunnevad USA suurriigi suhtes üha enam ebamugavust, kuna see joondub ühe sõjaka mängijaga (Iisrael), mis raskendab kõiki selle piirkonna mängijaid. Ta lisas, et Ameerika otsustav roll on hädavajalik.
Ta usub, et Ameerika juudi kogukond on pluralistlik kogukond, kus 70 protsenti kogukonnast pooldab kahe riigi lahendust. Washingtonis näeb ta paljusid lugupeetud juudi hääli, kes esitavad Ameerika Iisraeli avalike suhete komiteele väljakutse, öeldes, et AIPACil ei ole Ameerika juudi kogukonna väljendamise monopoli.
Lõpuks pani Palestiina probleemi lahendamata olemus Ameerika kokkupõrkekursile araabia maailmaga, järgides Iisraeli eelistusi. Ta usub, et Ameerika on olnud rahul sellega, et Iisrael on Palestiina maa okupeerinud.
"Me ei kutsu (USA-d) ohverdama teie traditsioonilisi sõpru Iisraeli, vaid pakume teile sõbraks Palestiinat."
-Ajakirjanik Sonia Nettnin kirjutab sotsiaalsetest, poliitilistest, majanduslikest ja kultuurilistest probleemidest. Tema fookuses on Lähis-Ida.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama