Viimastel kuudel on neoliberalismi arendamisel otsustava tähtsusega rahvusvaheliste institutsioonide Maailmapanga ja Rahvusvahelise Valuutafondi kriitilised raportid ühinenud paljude kodanikuühiskonna häältega, mis hoiatavad uue biokütuste laine sotsiaalse, majandusliku ja keskkonnamõju eest.
Üks selgitusi seda tüüpi organisatsioonide ootamatule ilmnenud südametunnistuse krambile on see, et selle kriitikaga varjatuna võivad nad edendada lahendusena uusi tehnoloogiaid, millel on kõrged riskid keskkonnale ja ühiskonnale, kuid suured kasumid neile, kes neid kontrollivad. Need institutsioonid hoiduvad küsimast selliste põhiprobleemide kohta nagu energiatootmise maatriks ning tarbimise ja mõjude tohutu ebavõrdsus.
Teisest küljest püüavad nad meid panna mõtlema, et "lahendus" saab olema tehnoloogiline, näiteks biokütuste "teise põlvkonna" kaudu. Sel eesmärgil propageerivad ja õigustavad nad (ilma tegelike tõenditeta nende kasulikkuse või mõju kohta) geneetiliselt manipuleeritud põllukultuure ja puid ning veelgi hullemate tehnoloogiate, nagu sünteetiline bioloogia või "äärmuslik geenitehnoloogia" väljatöötamist, nagu me ETC-s. Grupp kutsu seda.
Sünteetiline bioloogia ehk DNA sünteetiline loomine teeb ettepaneku ehitada elusaid tehismikroorganisme või muuta olemasolevate mikroorganismide loomulikku ainevahetust kunstlike DNA järjestustega, et tselluloosi tõhusamalt töödelda või uusi kütuseid toota. Planeedi globaalse soojenemise eest päästmise ettekäändel, kuid tegeliku motiiviga globaalseid kriise ära kasutada suurema kasumi teenimiseks, ei ole neil vähimatki skrupulsust, püüdes luua senitundmatuid ja ettearvamatu mõjuga elusolendeid.
Üheks sellise tegevuse näiteks on Amyris Biotechnologiesi ja Brasiilia suhkru- ja etanoolikontserni Crystalsevi vahel tänavu 22. aprillil välja kuulutatud leping, mis teeb ettepaneku töödelda suhkruroogu muudetud mikroorganismidega biodiisli tootmiseks.
Teine näide, mis on otsesemalt seotud
Tegelikult on Ventneri ettevõttel sünteetilise bioloogia alaste katsete jaoks saadaval olevad mikroobiressursside reservid ja selle ettekuulutatud miljonid kasumid, mis tulenevad ülemaailmsest rännakust, mida Ventner on teinud planeedi mitmekesistes meredes, võttes oma laborilaeval proove mikroobide elust. Nõid 2. Ventner väitis, et tema ekspeditsioon oli "mittetulunduslik".
Kahtlane, mõjuval põhjusel, teiste riikide ametiasutuste, sh
Aga
Valeria Souzal oli juba sarnane eellugu, kuna ta hõlbustas USA riikliku aeronautika- ja kosmoseameti jaoks Cohauilas asuva Cuatro Ciénagase ainulaadsete mikroobiressursside uurimist ja ekstraheerimist. Paradoksaalsel kombel otsis NASA, nagu ka Diversa Corporation, muu hulgas ka ekstremofiilseid mikroorganisme. Diversa sõlmis tegelikult lepingu UNAM-iga – kaevandada palju vähem, kui Souza võimaldas Ventneril edasi toimetada –, kuid see tühistati, kuna föderaalne keskkonnakaitseamet teatas, et UNAM ei saa teha otsuseid Mehhiko Föderatsiooni geneetiliste ressursside kohta.
Souza-Ventneri juhtumi puhul, mis on palju varjulisem ja laiem nii kaevandatud ressursside kui ka läbiviidud protseduuride ning nende võimaliku tulevase kasutamise ulatuslike tagajärgede osas, ei ole UNAM ega võimud võtnud mingeid meetmeid. Seda pole veel hilja teha.
Silvia Ribeiro on Erosion, Technology and Concentration Group teadur – http://www.etcgroup.org/
Tõlge copyleft Tortilla con Sal
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama