Läbi ajaloo kipuvad need, kes teevad koostööd oma riigi okupantidega, end kuivama või surnuks. Iraagi okupatsioon ei ole teistsugune – koostöö ja sellest tulenevad mürgiviljad on taas ajalooraamatutes täiel rinnal. Alles praegu on selle toimumise kiirus jahmatav.
5. mail tapsid Iraagi sõjaväelased Basim Mohammedi ja pidasid kinni tema venna. Mohammed kuulus Sahwasse, 100,000 XNUMX-liikmelisse sunniitide relvarühmitusse, mis koosnes peamiselt endistest vastupanuvõitlejatest, mille USA lõi selleks, et kasutada neid Iraagis al-Qaedaga võitlemiseks ja neile rünnakute arvu vähendamiseks. okupatsioonivägede vastu.
Sahwad, kes pidid saama valitsuse tööd kas julgeolekus või riigiteenistuses, on reedetud. Selle asemel, et neile lubatud töökohti anda, on neile järjekindlalt sihikule võtnud Iraagi sõjavägi ja mõnikord ka USA sõjavägi, mis on jätnud nad haavatavaks ka al-Qaeda rünnakute suhtes. Selle tulemusena lahkuvad nad palga puudumise tõttu turvatöölt ja on suures osas lõpetanud oma sõjalised operatsioonid al-Qaeda vastu. Prognoositav tulemus on see, mille tunnistajaks oleme viimastel kuudel olnud – Iraagi ja USA vägede vastu suunatud rünnakute arvu aeglane, kuid pidev kasv ning suurejooneliste autopommirünnakute dramaatiline kasv suures osas šiiitide piirkondades, kus hukkub korraga palju inimesi.
Ilmselge lahendus oleks, et Obama administratsioon avaldaks oma Bagdadi kliendivalitsusele survet, et see täidaks lubadusi kaasata Sahwa oma ridadesse, samuti avaldaks survet peaminister Malikile, et ta koondaks Sahwa ja selle juhtkonna sihikule.
Selle asemel tapetakse Sahwa liikmeid nagu Mohammed ja nende pereliikmed peetakse kinni ning rünnakud jätkuvad. Iraagi väed vahistasid 3. mail Sahwa juhi Nadhim al-Jubouri muutlikus Salahadini provintsis. Märtsis pidasid Iraagi väed kinni Adil al-Mashadani, teise Sahwa rühmituse juhi Bagdadi keskosas Fadhili naabruses, mis sütitas USA, Iraagi ja Sahwa vägede vahelised kokkupõrked, mille tagajärjel hukkus kolm meest ja pani aluse verelaskmisele.
Olgem selged – USA sõjaväelased teadsid Sahwa moodustamisel 2006. aasta keskel, et enamik liikmeid on kas endised vastupanuvõitlejad või al-Qaeda liikmed. Neile meestele lubati, et kui nad võtavad 300 dollari suuruse kuupalga ja lubavad lõpetada rünnakud okupatsioonivägede vastu, antakse neile amnestia Iraagi valitsuse mis tahes kättemaksu eest. Viimane oli vajalik, sest Sahwa loomise algusest peale on Maliki valitsus neile vastu seisnud ja rääkis sõjakalt, et võetakse meetmeid, et maksta kätte sahwa liikmetele, kes olid olnud Ba'athi parteis või kes olid endised vastupanuvõitlejad, mis kirjeldab valdavat enamust selle liikmetest.
Sahwa juhid kurdavad selle üle, tulutult või tulutult. Pärast vahistamist 3. mail ütles Sahwa liider Nadhim al-Jubouri, endine al-Qaeda miilitsa juht, ajakirjanikele, et tema vahistamine Iraagi politsei poolt rikkus eelmisel aastal USA sõjaväega sõlmitud amnestialepingut. Häbi al-Jubourile, et ta usaldab oma riigi okupante. On selge, et ta usub, et elab väljaspool ajalugu. Jubouri ütles AFP-le: "Allkirjastasime Ameerika vägedega relvarahulepingu, täpselt nagu me allkirjastasime lepingu, mis annab meile kohtu puutumatuse, isegi kui me tapsime poole Ameerika sõjaväest või tulistasime alla lennuki."
On selge, et ta usub, et okupandid ja nende kliendivalitsus Bagdadis peavad oma sõna. Jubouri peab lugema sama palju uudiseid kui Sarah Palin, muidu oleks ta paremini teadnud. Klassikalise hea-paha-politsei-rutiini järgi, samal ajal kui USA sõjavägi mängis head politseinikku ja pakkus Sahwale puutumatust ja raha, lubas Maliki valitsus puutumatust puududa ja rünnakud algasid. USA sõjavägi tegi avalduse pärast Jubouri vahistamist Iraagi valitsuse poolt, öeldes: "Koalitsioonivägedel oli selles väga väike roll, kuna orderid pärinesid iraaklastelt." On selge, kes on oma sõnale truuks jäänud.
Vägivald kogu riigis jätkub lakkamatult. Samal päeval, kui Iraagi sõjavägi tappis Basim Mohammedi, tapeti peaaegu 40 iraaklast, neist 31 "kahtlustatavad võitlejad" (loe Sahwa liikmed), kes tapsid Iraagi sõjaväelased Diyala provintsis.
Viimase 72 tunni jooksul on suurem osa vägivallast tingitud Iraagi valitsuse operatsioonidest, mis on täies hoos, et viia välja võimalikult palju Sahwa liikmeid.
4. mail sai surma vähemalt 15 ja haavata 24 iraaklast. Neli hukkunutest olid politseinikud (loe Sahwa) Bagdadis Dora piirkonnas (Dora julgeolekut juhib Sahwa), kes hukkusid, kui keegi viskas nende kontrollpunkti granaadiga.
Päev enne seda teatas ajaleht Times of London, et kuut sunniitide rühmitust esindava Iraagi vastupanu poliitilise nõukogu juhtiv liige ütles: "Vastupanu on nüüd väljale naasnud ja intensiivistab oma rünnakuid vaenlase vastu. hukkunud koalitsioonivägede arv kasvab."
Kuigi retoorika on täis ülbust, on tõusev trend, et Iraagis tapetakse USA sõdureid. Eelmisel kuul hukkus vähemalt 18 sõdurit, mis on USA okupatsioonivägede jaoks ohvriterohkeim kuu alates septembrist. See koos Iraagi surmajuhtumite arvu suure kasvuga ajendas eelmisel nädalal Iraagi visiidilt naasnud USA Välissuhete Nõukogu presidenti Richard Haassi tõdema: "On ilmne, et ühiskonnas on endiselt palju rikkeid. Minu arvates peavad Iraak ja Ameerika Ühendriigid ajakavasid kohandama ja jätma 2011. aastani kümnete tuhandete suuruse järelejäänud väe."
Sahwa rühmitused Bagdadi ja teiste Iraagi piirkondade ümber on nüüd teatanud, et pooled nende liikmetest lahkuvad oma ametikohtadelt, et uuesti vastupanuga liituda. Teised teatavad, et 75 protsenti on juba lahkunud.
2. mail loobus Bagdadist lõunas Hillas üle 120 Sahwa rühmituse liikme oma ametikoha kümnetes pealinnast lõuna pool asuvates kontrollpunktides põhjendusega, et neile ei makstud kuupalka. "See streik jätkub seni, kuni saame oma aprillikuu palgad ja osadele sahwadest pole ka märtsi eest palka makstud," ütles üks miilitsatest Nazar al-Janabi AFP-le. See on muutumas tavaliseks.
Ma kahtlustan, et võtab aega, enne kui hääleõiguseta Sahwa liikmetest moodustatakse uued vastupanurühmad, et end uuesti moodustada. Vahepeal jätkuvad juhuslikud, kuid sagenevad rünnakud USA vägede vastu ning Iraagi rahvas, kes kannab alati USA ebaõnnestunud Iraagi-poliitika raskust, sureb jätkuvalt iga nädalaga sadade kaupa.
Sõltumatu ajakirjanik Dahr Jamail on raamatu "Beyond the Green Zone: Dispatches From an Unembedded Journalist in Occupied Iraq" (Haymarket Books, 2007) autor. Jamail on teatanud okupeeritud Iraagist kaheksa kuud ning Liibanonist, Süüriast, Jordaaniast ja Türgist viimase nelja aasta jooksul.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama