Marta Harnecker intervjueerinud José P. Guerrero[i], 22. juuli 2014 – El Salvadori uus valitsus seisab silmitsi väljakutsega süvendada toimunud enamust toetavaid muutusi, ajakohastades samal ajal võitleva ja teadliku rahva ajaloolisi kogemusi, kes otsivad sotsiaalset muutust, ütles kaasaegne kriitiline mõtleja Marta Harnecker. nädalalehele antud intervjuus El Siglo XXI.
Selliste raamatute autor nagu Vasakpoolsete ümberehitamine ja tulemas Maailm, mida ehitada: uued teed XNUMX. sajandi sotsialismi poole, poliitikaanalüütik Marta Harnecker oli Hugo Chavezi valitsuse nõunik Venezuelas aastatel 2004–2011. Ta oli 1970. aastate alguses Tšiili Sotsialistliku Partei liige ning on intellektuaal, kes on pühendunud sotsiaalsetele võitlustele ja võrdluspunktiks. Ladina-Ameerikas lahkunud marksistlik-leninistlikele.
* * *
Mida tähendab Salvador Sancheze [Ceren, 9. märtsi presidendivalimistel] triumf El Salvadoris Ladina-Ameerika jaoks?
Ma näen Leoneli võitu – nii ma teda kutsun, sest mäletan, et kohtusin temaga esimest korda siis, kui intervjueerisin teda FPL [popular Forces for Liberation] ülemana 1980. aastatel – väga olulisena mitte ainult seetõttu, et see tugevdab veelgi progressiivset. vool, mis on laienenud kogu Ladina-Ameerikas alates president Chavezi triumfist Venezuelas 1998. aastal, kuid kuna temast on saanud esimene president pärast Salvador Allendet, kes jõudis presidendiks, esitades ühiskondliku projekti, mida ta ei julgenud sotsialistlikuks nimetada, samal ajal selgitades, mida sotsialism tema jaoks tähendas: demokraatlik, osalusprojekt, mis ei ole ülalt määratud.
See mõte, mis presidendil on väga selge, on minu jaoks äärmiselt oluline: te ei saa ehitada uut ühiskonda, kui inimesed ise selle ülesehitamisega ei tegele. Asi ei ole rahvale kingituste tegemises ega inimeste probleemide ülevalt lahendamises. Organiseeritud inimesed koos valitsusega teevad muutused võimalikuks. Selle esimene näide on viis, kuidas ta viis läbi valimiskampaania. See, et oma valitsusprogrammi määratlemise mõttes otsustas ta minna rahva juurde, et seda arutada, küsida nende arvamust ja avada kõrvad rahva häälele.
Kuid oma kampaanias eelistas ta rääkida "hästi elamisest" ...
See pole üllatav. Kui sa loed tema raamatut, Unistustega kirjeldame elu, näete, et samal ajal, kui ta teeb ettepaneku ehitada alternatiiv kapitalismile, mida ta nimetab sotsialismiks, usub ta – hea professorina – ka, et tema partei peab leidma mehhanismid, mis võimaldaksid tal suhelda laia rahvaga. enamused. Selles mõttes saan ma suurepäraselt aru, miks inimesed, kes on seisnud silmitsi pideva ideoloogilise pommitusega sotsialismi idee vastu, on avatumad mõistma selle uue väljapakutud ühiskondliku projekti omadusi, kui selle kirjeldamiseks kasutatakse terminit “Hea elu”.
Kas see pole oportunism?
Ma arvan, et me peame vahet tegema õigeaegne, mis on sama, mis mugav, ja oportunism, mis tähendab lihtsalt kasu otsimist, sõltumata sellest, kuidas seda tehakse. Arvan, et Leonel nägi, et sama projekti jaoks on mugavam kasutada teist nime, sest sellise nime andmisega saavad inimesed projektist paremini aru. [Boliivia asepresident] Alvaro Garcia Linera ütles, et uue ühiskonna nimi, mida me tahame üles ehitada, ei ole see, mis oluline, oluline on selle sisu.
Vaatame unistust, mida tahtsime tema inimestega jagada. Siin on mul see raamat [näitab koopiat Tee võiduni, mis sisaldab rida Salvador Cereni kõnesid] ja ta ütleb: solidaarsusest ja vendlusest juhinduv ühiskond, mille üks olulisemaid põhimõtteid on austus looduse vastu. Ühiskond, kus mehi ja naisi õpetatakse vastutustundlikult ja kriitiliselt, kus valitseb meeste ja naiste võrdõiguslikkus, kus säilib põlisrahvaste pärand, kus mitte ainult ei parane inimeste materiaalsed tingimused, vaid ka nende vaimne heaolu.
Noh, kõik need on just sotsialistliku ühiskonna tunnused. Võiksime terve päeva rääkida sellest teemast, mida olen oma viimases raamatus põhjalikumalt arendanud, Maailm, mida ehitadaja mille El Salvadori ülikool avaldab peagi siin.
Mida see triumf meie riigi jaoks tähendab?
Arvan, et El Salvadoris on võidetud veel üks lahing, aga mitte sõda. Olete võitnud valitsuse, kuid see ei ole sama, mis võimu ülevõtmine. Meil on tegemist rahumeelse institutsionaalse ülemineku protsessiga, millel on palju piiranguid, mida tuleb mõista. Demokraatlikul teel uue ühiskonna poole liikumiseks on vaja laialdast rahvuslikku häälteenamust ja president on selles väga selge. Seetõttu pole mitte ainult revolutsionääride ühtsus põhiline; samuti peame suutma kutsuda kokku kõik need, kellel on ühine nägemus õiglasemast ja solidaarsusest lähtuvast ühiskonnast. See hõlmab mitte ainult vasakpoolset, vaid ka keskust ja mõnda ärisektorit, mis võivad olla valmis mõne populaarse projektiga koostööd tegema.
Olete öelnud, et päritud riigiaparaati ei saa üleöö hävitada. Kas saaksite seda punkti edasi arendada?
Usun, et varem töötas vasakpoolsus alati kodanliku riigi hävitamise ideest, nagu see toimus 20. sajandi alguse ja keskpaiga revolutsioonides. Need olid kodusõdadest või imperialistlikest sõdadest välja kasvanud revolutsioonid, kus relvastatud rahvas vallutas võimu, hävitades päritud riigiaparaadi.
Seetõttu saan aru, miks mõned sektorid tunnevad end segaduses, kui nad näevad, et tänane olukord on hoopis teistsugune. Esiteks peame olema selged, et valimistega oleme võitnud ainult valitsuse, täitevvõimu. Paljudel juhtudel ei ole meil enamust parlamendis, see tähendab seadusandlikus võimus või kohtuvõimust. Lisaks on veel teisi jõude: rahajõud, meedia võim, sõjaline jõud. Oleme võitnud väikese tüki võimust. Küsimus on selles, kuidas me töötame selle nimel, et vallutada teisi võimuruume ja kuidas me jätkame oma projektile rohkemate inimeste kaasamist.
Kuidas saaksime rohkem inimesi võita? Esiteks peame mõistma, et küsimus ei ole pealesurumises; pigem peame võitma inimeste südamed ja meeled. Veelgi enam, usun, et peame erilist rõhku panema erinevates sotsiaalsektorites eksisteerivate loomulike juhtide võitmisele, sest kui me nad võidame, võivad nad meid tohutult aidata nende inimeste võitmisel, kelle üle neil on mõju.
Kas Living Well saab ehitada päritud olekust?
Neid protsesse saab tohutult edasi aidata, kuni revolutsioonilised kaadrid elavad päritud riigis. Valitsuselt ja poliitilise tahtega saate luua tingimused, mis võimaldavad inimestel olla oma saatuse ehitajad.
Et see juhtuks, peame endalt küsima, millised on ideaalsed ruumid inimeste osalemiseks. Venezuelas propageeris Chavez kommunaalnõukogude loomist: 200–400 perekonda linnas, 100–200 perekonda maal ja vähem kaugetes maapiirkondades. Idee seisneb selles, et inimesed organiseeruvad ja õpivad oma probleeme lahendama omaalgatuslikult.
Osalemist ei saa taandada aeg-ajalt hääletamiseks või mobiliseerimiseks või arutlemiseks, see seisneb põhimõtteliselt otsuste tegemises adekvaatse teabe saamise põhjal. Kuid ainult otsuse tegemisest ei piisa, sest need võivad lõppeda surnud kirjaga. Inimesed peavad organiseeruma, et neid projekte jälgida ja tagada, et need viiakse läbi õigesti. Seetõttu on sotsiaalne järelevalve nii avalike tööde kui ka avalike teenuste toimimise üle üldiselt ülimalt oluline.
Arvestades, et vajalike ümberkujundamiste läbiviimiseks on valitsuse lähtepunktiks päritud riigiaparaat, on samavõrra tõsi, et edu saavutamiseks peab ta mõistma, et rahva surve on selle aparaadi vastase võitluse abistamiseks ülioluline. Samal ajal peavad FMLN-i liikmed ja Salvadori rahvas mõistma, et seda aparaati ei saa üleöö hävitada, sest meil pole selleks jõudu, vaid me peame seda vähehaaval ümber kujundama, olles teadlik sellest, et Selle ümberkujundamisega kaasnevad kõrvalekallete, bürokraatia jne ohud. Negatiivsetest takistustest saavad üle vaid organiseeritud, tähelepanelik rahvas ja valitsus, kes mõistab rahvaorganisatsiooni vajadust ja vajadust rahvakriitika järele, et olla võimeline edasi liikuma.
Lisaks peame mõistma, et miski pole täiuslik, ja mõistma, et me peame puudustele vastu astuma võimalikult konstruktiivsel viisil. Kriitika tuleks hästi vastu võtta, kuid see peab olema konstruktiivne kriitika, mis aitab haigust ravida ja pakub alternatiivset lahendust. Väga lihtne on kritiseerida kritiseerimise pärast, kuid palju keerulisem on välja pakkuda, mida selle asemel teha. Näiteks tean, et sõjaväe seotust avaliku julgeoleku küsimustega kritiseeritakse palju, aga millist alternatiivi pakutakse rahva kaitsmiseks, kui politsei on liiga nõrk, et ise probleemiga tegeleda? Valitsus peab sellele küsimusele konkreetse vastuse andma. Laiaulatuslik riiklik dialoog kuritegevuse teemal võiks ehk soovitada konkreetseid ettepanekuid, mis aitavad lahendada Salvadori rahva kõige sügavamalt tundnud probleeme.
Selles igapäevases võitluses uue ühiskonna ülesehitamise nimel peame suutma täieliku täpsusega tuvastada, kes on peamine vaenlane, see tähendab, kes on peamine takistus, mis takistab meie edasiliikumist, et koondada meie tuld. Ma saan aru, et teie puhul on peamiseks takistuseks fašistlik Salvadori eliit, mida esindavad [parempoolse opositsioonipartei] ARENA kõige tõrksamad sektorid. Võtmeülesanne on olla võimeline kutsuma kokku kõik need sotsiaalsed sektorid, mis on vastuolus selle ARENA-põhise oligarhiaga, ükskõik kui väike see vastuolu ka poleks.
Mida arvate Mauricio Funesi valitsusest?
Usun, et hiljutist triumfi ei saa seletada ilma Mauricio Funesi valitsuse eellugudeta. Kõigi piirangutega, mis sellel võis olla, ei saa tema valitsuse ajal tehtud edusamme eirata, eriti ühiskonna kõige marginaliseerunud inimeste jaoks. Imetlen FMLNi ja uue presidendi üllast solidaarsushoiakut. Võib-olla olnuks taktikalisest/valimisalast vaatenurgast mugavam temast distantseeruda.
Usun, et Funesi sammud võimaldavad uuel FMLN-i administratsioonil jätkata Salvadori rahva materiaalsete ja vaimsete elutingimuste parandamise teed.
FMLN-i poliitiline projekt haakub Boliivia, Venezuela ja Ecuadori Lõuna-Ameerika kogemustega. Mida arvate El Salvadori eripärast?
Ma näen erinevusi. Te ei saa võrrelda Venezuelat, tohutut naftarikkusega suurt riiki – see on revolutsiooniline protsess, mis on saanud loota rohkematele ressurssidele kui ükski teine maailmas – El Salvadoriga, väga väikese riigiga, kus pole palju loodusrikkusi. geograafilisest olukorrast, mis on jätkuvalt väga keeruline tugeva fašistliku parempoolsete jätkuva kohalolekuga.
Teisest küljest on El Salvadori suur eelis minu arvates just tema ajalugu, võitluse traditsioon, saavutatud rahvaorganisatsiooni tase ja väga tugeva poliitilise organisatsiooni olemasolu, asjad, mida Venezuela ei olnud. Sellel ei olnud tugevat ühiskondlikku korraldust, tugevaid vasakparteid, erakond loodi valimistel kandideerima.
Salvadori protsess, erinevalt teistest Lõuna-Ameerikas toimunud protsessidest, on kogenud radikaalsemaid, kangelaslikumaid võitlusi, mis on maksnud palju verd, kuid on aidanud luua ka tähtsat organisatsiooni nii enne kui ka pärast sõda. See esindab ajaloolist mälu ja õppimisprotsessi, mida keegi ei saa kustutada.
Kahtlemata on väljakutsed tohutud: osa territooriumi kontrollivate "marade" [jõugude] probleem ja üldisemalt kuritegevuse probleem, riigi ebakindel majanduslik olukord ja tungiv vajadus ületada tööpuudus, ilma milleta pole noorte jaoks lahendust. Need on olulised riiklikud probleemid, millega tuleb silmitsi seista.
Kuid me peame ka arvestama, et El Salvador on täna väga erinevas globaalses olukorras kui mõne aasta eest. Piirkonnas ja globaalsel tasandil on tekkinud uus jõudude korrelatsioon. Vaadake kasvõi hiljutisi Hiina ja Venemaa vahel sõlmitud kokkuleppeid. Ehitatud on Venemaa-Hiina poolus, mis on mitmepolaarse maailma jaoks väga oluline. See on globaalne kontekst, milles El Salvadoril on uus valitsus; ennekõike sellepärast, et Hiina ja Venemaa on mõlemad valmis Ladina-Ameerikat toetama. Nad on investeerinud Ecuadori, Boliiviasse ja Venezuelasse. See tähendab iga meie valitsuse jaoks seda, et on olemas võimalus pidada majandussuhteid erinevate riikidega, vältides sellega vajadust sõltuda vaid ühest nagu varem.
Mainisite, et üks El Salvadori suurimaid probleeme on kuritegevus. Milliseid kogemusi saaksite meiega lahenduste leidmisel jagada?
Sain Venezuelas vahetu kogemuse huvitavas programmis kuritegeliku tegevusega seotud noorte päästmiseks. Barrio en Cumanas, Sucre osariigis, asus 16 relvastatud jõugu, kes hakkasid aeglaselt desarmeerima tänu evangeelsete pastorite rühma tööle, kes jõudsid nendele meestele lähedale ja püüdsid puudutada iga inimese üllast kiudu, isegi kui mõnikord on see väga varjatud.
Nad suutsid julgustada neid desarmeerima, kaasates neid spordi- ja usutegevustesse ning andes neile tööd kohalike volikogude projektides. Negatiivsed loomulikud juhid hakkasid täitma positiivset juhtrolli: mõned valiti kogukondade nõukogude juhiks, teised kutsuti koolidesse esinema, et selgitada lastele uimastite kasutamise negatiivseid mõjusid jne. Mul on selle kogemuse kohta artikkel, mida saab leitud Vastuhakk veebileht (http://www.rebelion.org/noticias/2007/7/53012.pdf) ja institutsioon MEPLA, mida ma Kuubal aastaid juhtisin, koostasid sama kogemuse kohta dokumentaalfilmi, mille võib leida Internetist (http://videosmepla.wordpress.com/otros-documentales/iniciativas-sociales/cambiando-vidas-2007/)
Uus Salvadori valitsus on otsustanud saada osa Petrocaribe'ist. Mis on selle tegemise eelis?
Minu arvates on sellel mitmeid suuri eeliseid ja võib-olla oli president Saca üks suurimaid vigu see, et ta ei saanud sellest aru. Üks asi, mis siin riigis minu tähelepanu köitis, on ALBA ettevõtete küsimus. Mulle räägitu põhjal oli Schafik Handel president Chavezi ja president Saca vaheline kontaktpunkt, kui El Salvador püüti kaasata sellesse projekti, millest saavad kasu eelkõige vähim arenenud riigid.
Selle lepinguga müüakse Venezuela naftat odavalt ja sooduskohtlemisega, mis võimaldab investeerida kapitali riigi arengut toetavatesse sotsiaalprojektidesse, sest laenud antakse pikaajaliselt ja madala intressimääraga.
Kui Saca keeldus lepingut sõlmimast, nägi Schafik suure intuitsiooniga, et munitsipaalõigus lubab neil asutustel seda tüüpi lepinguid sõlmida. Seetõttu edendas ta seda tegevussuunda FMLNi juhitud erinevate kohalike volikogude kaudu. See on võimaldanud luua mitte ainult ALBA Oili ja selle 45 bensiinijaama üle riigi, vaid ka mitmesuguseid sidusettevõtteid, nagu ALBA Food, ALBA Supermarkets, ALBA Fertilizers, ALBA Gas, mis on läbi viinud mitmeid sotsiaalsed tegevused nagu koolide ümberehitamine, stipendiumide andmine, tervishoid jne.
Ma ei ole majandusteadlane, kuid arvan kahtlemata, et riikidevahelise kokkuleppe saavutamine toob kogu riigile veelgi suuremat kasu. Ma arvan, et üks suurimaid võlgu, mis meil on president Chavezi ees, on see, et ta mõtles välja ja edendas alternatiivseid integratsioonivorme, et võidelda Ameerika vabakaubanduslepinguga, mis tõi kasu ainult suurtele riikidele ja suurendas veelgi lõhet vähemarenenud riikidega. Chavezi pakutud uus integratsioon on eriti solidaarne meie piirkonna vaeseimate riikide ja sektoritega ning üks näide sellest on Petrocaribe.
Millised sektorid võiksid aidata aktivismile uut elu sisse puhuda?
Tänapäeval on noorte kaasamine ülioluline; ei ole tulevikku, kui nad ei osale. Põlvkondade uuendamine on väga oluline ja see on väga raske, sest mõnikord me täiskasvanuna ei tea, kuidas noori kaasata.
Kui me vaatame osalemise küsimust, siis igas riigis on peamine puuduv osaleja noored. Meie ees on suur väljakutse tagada, et noortest ei saaks mitte ainult suhtlusvõrgustike (internet, Twitter, Facebook) asjatundjad, vaid nad osaleksid samal ajal ka noorteorganisatsioonides ja muudes territoriaalsetes organisatsioonides. teistes ühiskonna sektorites. Idee kehtestada noortekvoodid, nii nagu kehtestatakse kvoodid naistele, tundub mulle positiivsena. Usun, et Ecuadori president [Rafael] Correa on inimene, kes on selles küsimuses kõige rohkem edasi arenenud, andes väga noortele spetsialistidele, nii meestele kui naistele, võimaluse osaleda valitsuse erinevatel ametikohtadel.
Kas idee avangardist töötab?
Kuigi olen pikka aega kasutanud sõna avangard ja mul on raamat pealkirjaga Vanguard ja praegune kriis, mille ma kirjutasin 1990ndatel, eelistan täna seda terminit mitte kasutada, sest see on seotud ülalt-alla käitumisega. tundega, nagu oleksime tõe omanik, suhtudes rahvaalgatustesse halvustavalt, mitte austades rahvaliikumiste autonoomiat jne. Varasematel aastakümnetel oli meil Ladina-Ameerikas palju tagalakaitseta eesrindlasi.
Kuid sõna avangard tagasilükkamine ei tähenda, et ignoreeritakse vajadust poliitilise instrumendi järele, et orienteeruda ja korraldada võitlust nende jõudude vastu, kes on vastu humanistliku ja solidaarsusepõhise ühiskonna ülesehitamisele. Massilised mobilisatsioonid domineeriva süsteemi vastu maailma eri paigus võivad lõppeda asjata, kui poliitilist instrumenti ei eksisteeri või seda ei ehitata.
Valitsuse rütm ei ole tavaliselt sama, mis partei rütm. Kas selles mõttes on erakonnale tervislik säilitada autonoomia valitsusest?
Ideaalne oleks, kui partei mängiks suunavat rolli, kuid ajalooliselt on see mitmel korral kippunud valitsusest maha jääma. See on tingitud erinevatest objektiivsetest põhjustest, mille hulgas on see, et erakonna eesmärk on olla valitsuses edukas ja seetõttu püütakse paigutada oma parimad kaadrid valitsuses kõige strateegilisematele kohtadele. See omakorda kipub nõrgendama erakonna juhtkonda.
Teisest küljest on meil rütmi küsimus. Valitsusrütm on palju kiirem kui erakonna rütm: valitsusel on surve poliitika võimalikult kiireks elluviimiseks, erakond kipub rohkem tähtsustama süvitsi arutamist, milliseid meetmeid võtta. Juhtuma kipub see, et valitsus ei saa õigel ajal erakonna suunitlust ja peab tegutsema oma kriteeriumide järgi. Lisaks lasub presidendil vastutus kogu riigi valitsemise eest ja partei peab sellest aru saama.
Minu kriteeriumites on erakonna peamiseks ülesandeks olla protsessi kriitiline sisemine teadvus, eriti aga valitsuse ja kõigi valitsuses ülesandeid täitvate parteide kaadrid. See peab olema esimene, kes demonstreerib oma absoluutset läbipaistvust, eemaldades oma ridadest kõik korruptsioonipahe ohvriks langenud funktsionäärid. Ta peab koolitama oma parteiliikmeid tegutsema teenimismeelest läbi imbunud avalike funktsionääridena ning suutma vältida oportunismi, klientalismi, poliitilise karjerismi jms probleeme. Ta peab valmistama oma kaadreid ette, et nad suudaksid veenda inimesi ühiskondlikus projektis. mida me tahame ehitada, mitte neile peale suruda. Selle liikmed peavad olema tõelised rahvakasvatajad, kes suudavad vallandada rahvatarkust ja algatusvõimet.
Keele tõlgitud Lingid International Journal of Socialist Renewal by Federico Fuentes
märkused
1 See intervjuu ilmus esmakordselt kahes osas FMLNi nädalalehe 16. juuni ja 23. juuni 2014 väljaannetes, El Siglo XXI.
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama