"Ärge kunagi omistage pahatahtlikkust, seda saab seletada ebakompetentsusega"
- Napoleon Bonaparte
Nagu 40 parimas raadios öeldakse: "Ja hitid muudkui tulevad!" Veel halbu uudiseid Euroopa Liidust (EL). Värskeim euroala (eurot kasutavad 17 ELi riiki) peamiste näitajate uuring näitab järgmist:
· Tööstuse kindlustunne langes
· Teenuse usaldus langes.
· Tarbijate kindlustunne langes
· Jaekaubanduse kindlustunne langes
· Tootmistoodangu ootused – alla
· Tootmissektori tööhõive ootused – alla
· Teenuste tööhõive ootused – langenud
· Eksporditellimused – alla
Selle aasta märtsis läks majandustunde indikaator (ESI) negatiivseks nii eurotsoonis kui ka ELis. Euroopa Komisjon (EK), ELi avaliku teenistuse haru, teatas isegi nende standardite järgi rikas pettekujutelmades, et see negatiivne meeleolu paneb "eelmise aasta novembris alanud taastumise ootele".
Taastumine? Ma arvan, et kui inimene pilgutab silmi, võib talle andeks anda, et ta on sellest ilma jäänud.
Euroala SKT (sisemajanduse kogutoodang) kahaneb 0.3. aastal Euroopa Komisjoni enda hinnangul veel 2013%.
See lisaks juba masendavatele uudistele:
- Tööpuudus tõusis jaanuaris 26.2 miljoni inimeseni ehk 10.8%ni majanduslikult aktiivsest elanikkonnast (eurotsoonis 11.9%).
- Noorte tööpuudus saavutas ELis jaanuaris uue tipu 23.6%, Hispaania ja Kreeka tööpuudus läheneb nüüd 60%-le.
- ELi sündimuskordaja on veidi alla 1.6 lapse naise kohta. See on alla üldtunnustatud asendusmäära 2.1 ja on märk sellest, et ühiskond sureb.
Kuid kindlasti on vähemalt üks Nobeli preemia laureaat valimata fonctionnaire kes on Brüsseli pühades saalides teadlik valust ja kannatustest, mida miljonid tunnevad, ning kasvavast pettumusest kogu suures projektis, milleks on EL, kas pole?
Ära karda. Siin on ELi tööhõive- ja sotsiaalvolinik László Andor.
13. aprillil 2013 peetud kõnes rääkis volinik Andor, kuidas „sotsiaaldialoog on kõigi meie majanduste konkurentsivõime ja euroopaliku eluviisi jaoks ülioluline”. Kuid praeguse majanduskriisi tõttu oli see väärtuslik sotsiaaldialoog „suure pinge all”, eriti riikides, mis „kasu saavad” ELi ja IMFi (Rahvusvahelise Valuutafondi) juhitud programmidest ja abist.
Miks siis äkiline mure selle pärast, mida 503 miljonit ELi kodanikku mõtlevad ja tunnevad? Volinik Andor ei peenenda sõnu. Ta ütleb ausalt, et „usalduse ja usalduse puudumine meie institutsioonide vastu võib õõnestada kogu Euroopa integratsiooniprojekti ja muuta meie saavutused lahti. Me ei saa ehitada ühtset Euroopat ilma inimeste toetuseta. Ja see hõlmab ka sotsiaalpartnereid.
Näib, et volinik Andor mõistab, et ELi projekt 503 miljoni inimese edasiseks majanduslikuks ja sotsiaalseks integreerimiseks võib lihtsalt hõlmata nende 503 miljoni inimese arvamust küsimist ja et see võib hõlmata enamikku neist 503 miljonist inimesest, kes nõustuvad sellega kaasa lööma. ELi programmiga. Vihje volinik Andorile: seda nimetatakse "demokraatiaks". Võib-olla soovite seda uurida.
Volinik Andor ütles ka, et "usaldusväärne poliitika peab põhinema kindlatel andmetel ja analüütilistel tõenditel." Noh, seda võiks loota, kas pole?
Mis toob meid EK asepresidendi Olli Rehni juurde. Ta on olnud üks valjuhäälsemaid "eelarve konsolideerimise" või inglise keeles paremini tuntud austure'i vajaduse pooldajaid. Asepresident on pidevalt tormanud mureliku majandusega riikide vajadusest oma nn fiskaalmajad korda teha. Ta on veendunud, et EL-i riigid peavad oma võlatase kas hoobilt või kavalalt vähendama alla 90% SKTst. Tavaliselt hõlmab see teatud segu maksutõusudest ja valitsuse kulutuste vähendamisest, mis on täpselt vastupidine sellele, mida põhiline "Makroökonoomika 101" soovitab teil teha keset 80 aasta halvimat majanduskriisi.
Ja mis täpselt on need "kindlad andmed ja analüütilised tõendid", millele hea asepresident on rajanud oma fanaatilise usu kokkuhoiusse? 8. märtsil 2013 Poolas peetud kõnes ütles asepresident Rehn meile, et "tõsised empiirilised uuringud on näidanud, et nii kõrgel tasemel toimib riigivõlg püsivalt kasvu pidurdajana."
Oleks huvitav teada, millisele „tõsisele empiirilisele uuringule” hea asepresident viitas. Teatud "Majandusteadlane, kes kirjutab New York Timesile ja keda ei nimetata” usub, et tal on vastus olemas. Ta on häälekalt kritiseerinud EL-i juhtkonda üldiselt ja eriti asepresident Rehni ideid, nimetades usku "ekspansiivsesse kokkuhoiusse" ekslikuks ja põhinevaks küsitavale uurimistööle; dr Carmen Reinharti ja dr Kenneth Rogoffi kirjutatud artikkel "Kasv võlgade ajal".
Hiljutises arenduses on dr Reinhart ja Rogoff (nende kiituseks) tunnistanud, et nende artikkel sisaldas mõningaid Exceli arvutustabeli vigu ja arvutustest puudusid mõned riigi põhiandmed. See seab kahtluse alla kriitilise argumendi, mille kokkuhoiu pooldajad esitavad, nimelt, et kui võlatase jõuab 90%ni SKTst, pidurdab majanduskasv püsivalt.
Ilmselt pole see uus osa teavet kadunud asepresident Rehni jaoks, kes ütles 19. aprillil 2013 antud märkustes, et kuigi eelarve konsolideerimine (st kokkuhoid) on olnud edukas (sõna "edu" tähendab ilmselt midagi muud valimata ametnikud Brüsselis kui meile teistele), laseb ta meid natukesaladus” (tema sõna, mitte minu). Ta ütleb meile, et „konsolideerimise tempo [st. kasinus] on Euroopas alates eelmisest aastast juba aeglustunud.
Noh, see lihtsalt parandab kõik, kas pole?
Aga see on veider. Kui kasinus on olnud asepresident Rehni väitel põnev edu, siis miks seda nüüd aeglustada? Ja kui me küsiksime 26 miljonilt töötuks jäänud inimeselt, mida nad arvavad – midagi, mille vältimiseks EL on näinud palju vaeva, siis mida nad vastaksid? Olen kindel, et nad nõuaksid EL-i „eduka” ennasthävitava poliitika jätkamist, kas pole?
Need, kes tunnevad muret, et kogu see valu, kannatused ja majanduslik segadus paneb ELi edasise integratsiooni plaanid ootele, ärge muretsege. Kuigi näib, et asepresident pooldab kokkuhoiupoliitikat, on ta finantslõimumisel "täie auruga edasi", kordades komisjoni üleskutseid luua euroala pangandusliit. Ja miks mitte? Kuna rahaliit on läinud lihtsalt ujuvalt, siis miks mitte ka pangandusliit? Mis võiks valesti minna, kui anda rohkem võimu ja kontrolli mittevalitud inimestele ametnikud, seekord Frankfurdis, kus asub Euroopa Keskpank (EKP)?
(Autori märkus: Ma arvan, et asepresident Rehn ei saanud aru volinik Andori märgukirjast talupoegade mässutamise ohu kohta, kuna halvasti kavandatud ja läbimõeldud poliitikad rammitakse nende kõrist alla.)
Traagiliselt puuduv asepresidendi retoorikas on selle ülemaailmse kriisi täpne põhjus. Praeguse olukorra põhjustas hoolimatu ja vastutustundetu spekulatsioon 639 triljoni dollari suurusel reguleerimata ülemaailmsel börsiväliste tuletisinstrumentide turul koos erinevate valitsusasutuste halva või olematu regulatiivse järelevalvega. Seda kriisi süvendas veelgi halvasti kavandatud ja halvasti koordineeritud valitsuse poliitika, mis oli algusest peale määratud läbikukkumisele (st kokkuhoiumeetmed).
Kahjuks ütles Hollandi rahandusminister ja eurorühm (kõikide euroala riikide rahandusministrite kohtumine) president Jeroen Dijsselbloem hiljutises Twitteri postituses, et ELi tulevane majanduskasvu kava põhineb „eelarve konsolideerimisel, struktuurireformidel ja finantssektori reformimine. Ingliskeelne tõlge: olge valmis valusamaks kokkuhoiuks koos suuremate diktaatidega (ja neile antakse rohkem võimu) valimata ametnikud Brüsselis ja Frankfurdis, konsulteerides minimaalselt 503 miljoni inimesega, keda need poliitikad mõjutavad.
Nii et veel kord:
· 26 miljonit inimest on ELis tööta
· Selle kriisi tõelise põhjusega (spekulatsioonid mitme triljoni dollari suurusel reguleerimata ülemaailmsel tuletisinstrumentide turul) ei ole tegeldud ja tõenäoliselt ei tegelda sellega kunagi.
· ELi juhid vastasid sellele kriisile peamiselt ebaõnnestunud kokkuhoiupoliitikaga
· ELi juhid on ilmselt rajanud selle ebaõnnestunud kokkuhoiupoliitika vigasele uurimistööle
· Tunnistades ebaõnnestunud kokkuhoiupoliitika ebapopulaarsust, selle kehtestamist „aeglustab“, kuid ei peatata (arvan, et see on demokraatiale nii lähedal, kui ELis oodata võime)
· Võttes arvesse euro ebaõnnestumist ja kokkuhoiumeetmete ebaõnnestumist, on EL pühendunud erinevate finants- ja pangandussüsteemide üha tihedamale segamisele ning andma rohkem võimu valimata (ja vastutustundetutele) ametnikud Brüsselis ja Frankfurdis.
·
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama