Vaatamata minimaalsele relvastusele tapeti peaaegu kõik nad julgeolekujõudude poolt. Tapatalgust pääsemiseks on 32 ?mässajatest? leidis peavarju riigi ühes vanimas ja tähtsaimas mošees, mis asub provintsi pealinna Pattani äärelinnas. Pärast kuuetunnist seisakut tungisid väed mošeesse, tappes valimatult kõik seal viibijad. Kokku hukkus lahingus vähemalt 107 mässulist ja 5 sõdurit.
Tai peaminister Thaksin Shinawatra tembeldas mässulised kohe "kurjategijateks", pisendades maha kõik religioossed või ideoloogilised motiivid ja lubades purustada "rahutuslike sõrmuse". Armeeülem kindral Chaiyasidh Shinawatra tunnistas, et luureteenistustele anti rünnakute eel vihje? pole kahtlust, et julgeolekujõud ootasid probleeme ja olid valmis vägivaldseks reageerimiseks.
Peaminister Thaksin kuulub selgelt piirkonna populistlike poliitikute tõugu, kes usuvad, et iga mässulise liige ja ka narkodiiler väärib sama kohtlemist: kohtuvälist hukkamist.
Paratamatult andsid julgeolekujõud kauba kohaletoimetamiseks endast välja. Nende tööeetika kasvas järsult – seda kinnitavad vaieldamatult väidetavate narkodiilerite surnukehad, kellest paljud olid vaesed illegaalsed immigrandid Kambodžast ja mujalt. Kummalisel kombel pole peaaegu üldse ?narkootikumide müüjaid? tabati elusalt. Paljud analüütikud leidsid, et julgeolekujõud lihtsalt mõrvasid kaitsetuid vaeseid inimesi, et teenida lisaraha.
Kuidas saab Tai sellest kõigest pääseda ja säilitada oma maine rahuliku ja sõbraliku riigina? Tõenäoliselt on peamiseks põhjuseks lääne meedia ajalooline vastumeelsus kritiseerida riiki, mis on aastakümneid olnud Lääne ja eriti USA usaldusväärne teenija.
See tegi USA-le Vietnamis, Laoses ja Kambodžas palju musta tööd? operatsioonid, mis ei saanud heakskiitu isegi USA Kongressilt.
Seekord valitsus ja julgeolekujõud? karm lähenemine võib siiski anda tagasilöögi. Olukord lõunas on pingeline ja plahvatusohtlik ning provintsid, kus mäss toimus, on vaesed ja meeleheitel. On ilmne, et kõik katsed seisak rahumeelselt lahendada ei ammendatud. Tegelikult on kaheldav, kas katseid üldse tehti. Enamiku moslemite arvates on mošee rüvetamine ja selle ruumides toimuv halastamatu tapmine islami vastu sügav ja barbaarne solvang.
Tai ja Malaisia suhted on jätkuvalt pingelised. Kogu maailmas ja eriti Kagu-Aasias on käes ebakindlad ja keerulised ajad – on täiesti võimalik, et selle piirkonna riikide suur moslemikogukond käitub ettearvamatult. Halvim, mida saab teha, on kirgi kütta ja konflikte eskaleerida.
ANDRE VLTCHEK – kirjanik, ajakirjanik, filmitegija, WCN-i peatoimetaja. Praegu elab Kagu-Aasias. Tema viimane mitteilukirjanduslik raamat kannab nime "Potosist Bagdadini". Hiljuti valmis töö dokumentaalfilmiga Suharto diktatuurist Indoneesias. Kirjutab praegu koos Pramoedya Ananta Toeriga raamatut. Temaga saab ühendust aadressil: [meiliga kaitstud]