Konflikt Süürias võtab jätkuvalt elusid mõlemalt poolelt, mis näeb üha enam välja nagu kodusõda. Verevalamine sisse inimesed on viimastel päevadel pälvinud kõige rohkem tähelepanu, kuid me ei tohiks unustada vägivalda kapital Damaskus ja teised süürlased linnadesvalitsuse kontrolli all, kus on kaotatud elusid ja valitseb hirmu õhkkond. 11-tunnine uudiste kajastus tähendab piiramatut nälga detailide järele, olgu need faktid, liialdatud või väljamõeldud. Ajalehed ja ringhäälinguorganisatsioonid on omandanud maitse huvigruppide „privilegeeritud” teabe järele ja kajastavad seda kriitikavabalt, nagu see oleks tõsi, eriti pärast 2001. septembri XNUMX. aasta sündmusi. „Privilegeeritud” teavet pakkuvate huvirühmade puhul avaldatakse teave ja mil muutub propagandasõjas keskseks ja uudisteväljaanded on pelgalt tööriistad.
See tendents ilmneb taas Süüria konflikti kajastamisel. Süüria eksiilide rühmad, nagu Istanbulis asuv Süüria Rahvusnõukogu (nimi meenutab Liibüa rahvusnõukogu), on saanud haarde selle üle, mida lääneriikides kuuleme. Süüria valitsuse vastumeelne suhtlemine välismeediaga ei ole aidanud, kuid on märke, et see võtab õppetunni aeglaselt. Üks lobirühm, kes nimetab end Süüria Inimõiguste Vaatluskeskuseks, projitseerib end Süürias toimuvate sündmuste autentse häälekandjana.
Süürlane Vaatluskeskus on Londonis asuv grupp, mis muudab regulaarselt kontrollimatuks nõuete konfliktis hukkunutest, Assadi vägede ohvritest. Vaatluskeskus räägib harva valitsuse poolel hukkunutest ja on pühendatud Assadi kukutamisele. Kui Süürias on aruandluse täpsus ülimalt tähtis, on lääne uudisteväljaanded küllastunud küsitavate allikate ja kinnitamata väidetega. Valitsuse kontrolli all olevatest piirkondadest on teavet vähe.
Lubamisel rääkida saladust, mille tõepärasus või selle puudumine on inimestele juba teada, on tagatud ja tahtlik motiiv. BBC teatas hiljuti, et on näinud "lekkinud" NATO aruanne, mis näitab, millega Afganistanis tegelesid peamised osalejad. Saladuste hulgas oli viiteid, et Taliban laiendas oma mõju riigis; nad imbusid Afganistani armeesse ja politseisse, mis sai võimalikuks valitsuse korruptsiooni tõttu; võitlejad kogusid elanikkonnas toetust; Afgaanid eelistasid Talibani valitsemist, mitte praeguse valitsuse oma; ja Pakistani sõjaväeluureagentuur ISI jätkas manipuleerimist Talibani kõrgemate juhtidega, kelle asukoht ja tegevus oli talle teada. Mitu korda oleme seda kõike varem kuulnud?
"Lekkinud" NATO raporti kontekst oli olulisem kui selle taaskasutatud sisu. See, et Talibanil on suhteliselt väike, kuigi teadmata liikmeskond, pole saladus. Nende toetus puštu piirkondades kasvab ning nende tegevust ja haaret arvestades pole ka saladus, et see kasvab. Sõjaväelaste tungimine sõjaväkke ja politseisse on olnud ilmne juba aastaid. Peab meeles pidama Afganistani julgeolekujõudude rünnakuid kaas-afgaanide ja välisriikide vägede, valitsushoonete ja ametnike vastu. Afgaanid on ajaloo jooksul õppinud, et välisokupante on tulnud ja läinud. Afgaan peab elama koos afgaanidega, sealhulgas Talibani sugulaste ja naabritega.
See, et Pakistani sõjaväeluure ISI on Afganistaniga seotud, on vähemalt 30 aastat vana lugu, algul mudžaheide ja seejärel nende järglaste Talibaniga. Tõepoolest, CIA relvastas mudžaheide 1980. aastatel Nõukogude okupatsioonivägede vastu ja seejärel flirtis Clintoni administratsioon 1990. aastatel korraks Talibaniga, kui nad laiendasid oma kontrolli Afganistanis. Ma arutlen seda kõike oma raamatus, Aretusmaa (Potomac Books, Inc., Washington, DC, 2011). ISI suhe nende rühmitustega sarnaneb pigem CIA või Nõukogude KGB tegevusega Afganistanis, Liibüas, Süürias ja mujal maailmas. Väited NATO raporti kohta, mis räägivad midagi uut, on absurdsed.
"Lekkinud" aruande huvitavam aspekt puudutab Reaalpoliitika. Leke langes kokku Pakistani välisministri Hina Rabbani Khari visiidiga Kabuli, kus ta pidas kõnelusi president Karzaiga. Külasoleval välisministril jäeti äsja peetud kõneluste asemel vastama süüdistustele oma riigi rolli kohta Afganistanis, mis ulatub 30 või enama aasta taha.
Kaks 2011. aasta sündmust põhjustasid katkemise Ameerika suhetes oma liitlasega "terrorismivastases sõjas". Üks neist oli mais USA erivägede salaoperatsioon Osama bin Ladeni tapmiseks Abbottabadis sügaval Pakistani territooriumil. Teine sündmus oli 24 Pakistani sõduri tapmine ameeriklaste poolt Pakistanis. USA katsed süüdistada intsidendis pakistanlasi muutsid asja hullemaks. Washington on pidanud maksma kaotatud koostöö, sealhulgas juurdepääsu eest hindaShamsi õhuväebaas Balochistani provintsi kaugemas osas ja blokeeris NATO tarneteed.
Lisaks on presidendi George W. Bushi otsesuhe Pakistani sõjaväega halvenenud. Ja sõjaväe- ja Pakistani kohtud seisavad omal moel president Asif Ali Zardari ja tema tsiviilvalitsuse vastu. Islamabadis levivad spekulatsioonid, et ülemkohus mõistab Zardari peaministri Yousaf Raza Gailani põlglikult, kuna ta ei esitanud ametisoleva presidendi vastu korruptsioonisüüdistusi. Ja kui Gailani peaks süüdi jääma, kutsuks see esile ennetähtaegsed üldvalimised, mille Zardari Rahvapartei võib kaotada.
Kontekst on uudistes kõik. "Lekkinud" NATO aruanne Afganistani sõjalise olukorra kohta oli suures osas taaskasutatud teave, mis oli kasulik ametlikele lekitajatele ja ajakirjanikele, kes sellest aru said. Vahetult pärast "lekke" tuli USA kaitseministri Leon Panetta avaldus, et Obama administratsioon võib maha kerima Ameeriklaste lahinguoperatsioonid Afganistanis 2013. aastal, aasta varem, olid kuni viimase ajani ette nähtud. Kas NATO "leke" oli sõjaväelaste katse ennetada president Obama plaani Afganistanist varakult lahkuda? Ajastus muutis kindlasti keeruliseks Pakistani välisministri kõnelused president Karzaiga Kabulis. Kes võiks NATO raportist kasu saada? Ja kes võib Süürias, keset eskaleeruvat konflikti ja selle inimkulusid, kaotada või võita sisemiste ja väliste osalejate seas? Need on küsimused, mis nõuavad vastuseid. Sest ilma sellise kontekstita pole aruandlus midagi muud kui vahend uudiseid loovate poliitiliste osalejate ja kaikaid taga ajavate ajakirjanike huvide teenimiseks.
[LÕPP]
ZNetworki rahastatakse ainult selle lugejate suuremeelsuse kaudu.
annetama